Tallinna ümbruse rõngasvaldade juhtide sõnul on ehitusloata ja projektita püstitatud elamuid hajaasustuse puhul suhteliselt keeruline avastada, kuid sellele vaatamata leitakse need ikka üles.
Ehitusloata püstitatud maju leitakse igast vallast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi vallavanem Haldo Oravas kinnitas, et juunis võeti vallavalitsusse tööle järelvalveametnik, kes on alustanud süstemaatiliselt kontrolli selle üle, kas hoonetel ja juurdeehitustel on ikka projekt ja ehitusluba olemas.
«Ühe esimese asjana avastaski inspektor loata ja projektita püstitatud kaks kaksikelamut Muuga sadama külje alt aiandusühistu territooriumilt,» ütles Oravas.
Ta selgitas, et nende majade projekteerija suhtles küll 2004. aastal vallaametnikega, kaksikelamu projekt lükati aga tagasi, kuna tegemist oli suvilate alaga. Pärast seda projekteerija enam vallaga kontakti ei võtnud.
«Uurisime projekteerija käest, et mis siis edasi sai, kuid tema ei teadnud ka rohkem midagi, tellija oli projekti eest maksmata jätnud,» mainis Oravas. «Tõenäoliselt on aga need paarismajad ikka sama projekti järgi ehitatud. Aerofotodelt on näha, et elamud valmisid kas 2005. aasta lõpus või 2006. aasta algul.»
2005. aasta sügisel algas Viimsis ka üks teine omavoliline ehitustegevus Muuga kordoni juures. Seal kerkis mitu elamut, kuid neile sattusid vallaametnikud peale ning ehitus pandi seisma. Majad on siiani lõpetamata.
«Ega me ise ka ei tea, kui palju samasuguseid omavolilisi ehitisi võib vallas veel olla, kuid massiliselt neid kindlasti pole,» ütles vallavanem. «Selleks me aga täiendava järelvalve töötaja ametisse võtsimegi, et süsteemselt kvartal-haaval kõik kohad läbi käia ning ehitisi aerofotodega võrrelda. Kõige rohkem omavolilist ehitamist oli ilmselt aastatel 2003 – 2005, kui sisseränne Viimsisse oli kõige jõulisem.»
Rae abivallavanema Tarmo Toometi sõnul tuleb omavolilist ehitamist ette ka Rae vallas. Niisuguseid ehitisi on peatatud küll. Tema sõnul ei leidu Eestis ilmselt ühtegi valda, kus samasuguseid probleeme ette ei tule.
«Kuna Rae valla territoorium on suur, siis järelvalve tegemine selles osas ei ole niisama lihtne,» rõhutas Toomet. «Kui kuskil metsatukas ehitab keegi vundamendi valmis, siis on seda ikka päris raske leida.»
Ta lisas, et niisugustel juhtudel vaadatakse esmalt, kas ehitist on võimalik seadustada, otsitakse mingeid lahendusi, lammutamine on viimane abinõu. Iga ebaseadusliku ehitise suhtes alustatkse järelvalve ning haldus- või väärteomenetlus, omanik peab trahvi maksma ning projekti koostama ja ehitusloa hankima.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja kinnitas, et riigikontrolli aruande järgi oli Jõelähtmes viis või kuus omavolilist ehitist, kuid praeguseks on need seadustatud. Ta lisas, et kõige rohkem saab vallavalitsus niisuguste ehitiste kohta teavet ikka kohalikelt inimestelt. Jõelähtme vald on 210 ruutkilomeetri suurune ning ehitusnõunik ei jõua kuidagi kõiki kohti pidevalt läbi sõita.
«Alles suve algul tegime elanikele üleskutse, et tulge ja tehke dokumendid korda,» ütles Toomet. «Mida kiiremini ebaseaduslik ehitis avastatakse, seda kiiremini saab probleemi lahendada. Kõige hullem on see, kui ehitatakse ehituskeeluvööndisse.»