TOPi planeeringu teine arutelu ei toonud lepitust

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arendaja tahab TOPist linna poole jäävale alale ehitada korterelamud.
Arendaja tahab TOPist linna poole jäävale alale ehitada korterelamud. Foto: Liis Treimann

Teisipäeval toimus Pirital TOPi ala detailplaneeringu teine avalik arutelu, mis mereäärse täisehitamise vastu olevaid elanikke kuigivõrd ei rahustanud.


Lisaks etteheidetele planeeringu sisu kohta polnud inimesed rahul ka sellega, et info pärast märtsis toimunud arutelu planeeringusse sisse viidud muudatuste kohta jõudis nendeni vaid paar päeva enne uut arutelu.

Pirita halduskogu liige Arvo Uukkivi leidis, et Pirita elanikud on väga totras olukorras. «Märtsikuus oli arutelu ja leppisime kokku, et planeeringusse viiakse muudatused sisse. Nüüd kuulutati uus arutelu välja ja materjalid meie poolt esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta saime kätte 26. augustil, uus arutelu on juba 30. augustil,» lausus Uukivi. Peale selle ei suutnud nii mõnigi inimene linnavalitsusest saadetud materjale oma arvutis avada, mis jättis nendega tutvumiseks veel vähem aega.

Planeeringusse tehtud muudatused kedagi eriti ei rõõmustanud, sest kohalike elanike esindajad on veendunud, et TOPist linna poole jäävat mereäärt ei tohiks üldse täis ehitada.

Linnaplaneerimisameti juhtivspetsialisti Jaak-Adam Looveere sõnul on merre ehitatava veekeskuse brutopinda vähendatud ligikaudu kolmandiku võrra, 30 300 ruutmeetrilt 21 000 ruutmeetrile. See peaks tema sõnul muuhulgas vähendama ka liikluskoormust.

Kõige suuremaid muudatusi olid planeerijad teinud liikluslahenduses. «Planeeritud on uus Regati puiestee ja Pirita tee ristmik. Samuti on planeeritud on Masti tänava pikendus Pirita teeni ja see ristmik on lahendatud fooriristmikuna,» selgitas Looveer.

Muudetud oli ka planeeringuala hoonestuse lahendust. TOPist linna poole jäävad krundid liideti üheks krundiks tingimusega, et neid võib planeeringu elluviimisel vastavalt arhitektuurivõistlusel saadud lahendusele, jagada neljaks.

Hoonestusala brutopinda on vähendatud 4700 ruutmeetri võrra 30 300 ruutmeetrilt 25 500 ruutmeetrini ning hoonete suurimat arvu vähendati 18-lt 12 hooneni, minimaalselt on lubatud kaks hoonet. See on Looveere sõnul jällegi tehtud selleks, et saada arhitektuurivõistlusel parim võimalik lahendus.

Lisaks on hoonestusalale esitatud muidki nõudeid. Nii näiteks peavad vähemalt pooled tänava tasapinnal asuvad äripinnad avanema rannapromenaadi poole. Samuti on ärimaa sihtotstarvet on suurendatud viielt protsendilt kümnele. See on minimaalne, lubatud on kuni sada protsenti ärifunktsiooni. Välistatud on ainult suured toidukauplused ja autosid teenindavad funktsioonid.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles