Emad turnisid beebidega lumevallidel

Mõnes kohas on sahk lükanud lume autoteelt kõrvale nii, et kõnniteele pääsemiseks tuleb vanker sülle haarata või enda järel sikutada. Foto: Mihkel Maripuu

Kolmekuune Keiti tunneb ennast ema käevangus rippuvas turvahällis üsna rahulikult, mööda lumelörtsist libedat tänavat turnival emal tuleb aga püsti püsimiseks näidata väga head füüsilist vormi ja tasakaalutunnetust.

Enne Tallinnas Ravi tänaval asuvasse lastepolikliinikusse ortopeedi vastuvõtule minemist otsis Moonika Kaste parkimiskohta pea pool tundi. «Sõitsin ümber kvartali viis-kuus korda, parkimiskohta ei olnud,» ütleb naine. «Hoovidesse ei julgenud sõita, mine tea, pärast ei saa seal ümber pöörata. Mõtlesin juba, et jätan auto kohtumaja juurde.»

Parkimisalale, kus muidu leiaks koha kaks rida autosid, mahub vaevu poole vähem – ülejäänud ruumi võtab lumi. «Enne kui polikliinikusse tulin, oli siin keegi autoga kinni. Suured teed on võib-olla puhtad, aga siin on küll täiesti hullumaja,» lausub Kaste, kes muidu liigub lapsega väljas olles vankriga.

Vankriga lumes

Ortopeed ütles, et väikesel Keitil on kõik nii nagu peab, ja nii võtavad nad peagi ette kodutee Rae valda. Seal olla teed ilusti lahti lükatud, aga metsa vahel pidi olema ikka üsna libe.

Mustamäel lastehaigla lähedal liiguvad mitmed lapsevankrit lükkavad emad sõiduteel, jagades sel moel lumepuhast asfaldipinda autodega. Gulmira Kuznetsova ütleb, et lapsevankriga on ikka väga raske liikuda, sest kõnniteed on puhastamata. Ta viipab käega suunda, kus peaks olema kõnnitee, aga näha on vaid valge lumeväli. «Kõnniteed ei ole, tuleb käia asfaldil autode vahel,» tõdeb ta. «Elan siin lähedal, aga olen vankri lükkamisest-tõstmisest-vedamisest juba väsinud,» sõnab ta ise naeratades.

Sõiduteelt läbi lumesulbi kõnniteele lapsevankrit sikutav Natalja Kubi näeb kurja vaeva. «Kõnniteed on puhastamata, sellepärast pean käima autoteel. Ja kui ongi kõnnitee lumest puhastatud, siis nendele pääsemine on kohati täitsa kinni – sahk on lükanud autoteelt lume ette ja et kõnniteele pääseda, tuleb vanker kas või sülle haarata,» räägib noor ema Kubi, hingab korra sügavalt sisse ja jätkab teed vankrit järel sikutades.

Meie talves pole määrava tähtsusega mitte ainult autode rehvide kvaliteet, vaid ka lapsevankril peavad need korralikud all olema. Mida suurem ratas, seda tõenäolisem on võimalus, et te oma lapse läbi lume suudate toimetada.

«Mina saan sügavas lumes hakkama, mul on hea vanker, aga ei kujuta ette, mida teevad need, kellel see vähe nigelam ja väiksemate ratastega on,» ohkas Benita Bankier, kes on näinud, et paljud kasutavad beebikelke ja tassivad neid üle tee minnes süles.

Lapsed ükshaaval üle valli

Pelgulinna sünnitusmaja lähedal torkab üks lapsevankriga ema juba taamalt silma kui osav slaalomisõitja, laveerides autode ja lompide vahel sõiduteel. Kõrvalolev kõnnitee on küll lahti aetud, aga sellele ei pääse ligi, sest lumevallid kõrguvad ees miniatuursete Alpidena.

Aa, Postimehest olete, kirjutage siis, et linnavalitsus võiks tänavad ikka korras hoida, sõnab naine, keda kõnetan. «Siin autode vahel on üsna ohtlik,» tõdeb Pille Vinkel ja tänab autojuhte, kes õnneks suhtuvad mõistvalt tema sõiduteel olemisse. «Tore kui sõidutee korras on, mul on hea meel, et autod sõita saavad. Mina saan ka veel üle hangede kuidagi, aga kuidas vanainimesed liikuda saavad,» jääb Vinkel nõutuks.

Tallinna vanalinna Uus tänav on lumest puhastatud ja autorataste ning ilma poolt juba ka libedaks lihvitud, nii et taamalt lähenev lapsevankrit lükkav ema otsib sammudes jalale hoolega kohta, et mitte libastuda. Neljarattaliselt otsib tuge ka teine laps, kes vankri kõrval sibades emaga sammu püüab hoida.

Kloogal elav Kärolin Freiberg, kes tuli last lauluringi tooma, on tagasihoidlik. «Ma pole Tallinna elanik, mis mul siin ikka arvata,» sõnab ta leebelt. Hetke pärast siiski tõdeb, et Niguliste kiriku lähedal on tee ikka väga halvas olukorras. Et seal käimas ka ehitustööd, ei jäänud tal muud üle, kui sikutas lapsed ükshaaval üle lumevalli.

Freibergi kodukandis pidi praegu olema maasturiga hea sõita, teised autod kippuvat lumme kinni jääma.

Uuel tänaval peavad poisid lumesõda, nende naer kajab vastu vanadelt müüridelt. Poisse aga ei tee märkama keskealine mees, kes neid enda teelt tõugates pahura näoga nurga taha kaob. Poisid pühivad hetkelise hämmingu näolt ja jätkavad lumelahingut.