Suured vihmavalingud ületavad Tallinna praeguse kanalisatsioonisüsteemi suutlikkuse. Tallinna Vesi on ammuse lahendusena näinud ette linna lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist, mida võib nimetada miljardiprojektiks.
Üleujutusi aitab vähendada kallis ringiehitus
1. august 2011, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Priit Koffi sõnul aitaks kaugemas perspektiivis sarnaste üleujutuste kordumist ära hoida Tallinnas ühisvoolse ala vähendamine lahkvoolse kanalisatsiooni arendamise abil.
Inimkeelde panduna tähendab see, et lahkvoolses kanalisatsioonis voolaksid sademevesi ja reovesi teineteisest eraldi. Nii väheneks praegusesse ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud vooluhulk ja seega ka üleujutuste risk kesklinnas.
«Sellise süsteemi puhul väheneks Tallinna kesklinna läbiv reo- ja sademevee hulk ning koormus pumplatele kahaneks märkimisväärselt,» selgitas Koff.
Ta lisas, et linnavolikogu on otsuse kogu linna lahkpoolseks muutmise kohta vastu võtnud. «Arendamine võib kesta aga aastaid ja selleks peab kogu linna lahti kaevama, tegu on ilmselt miljardiprojektiga,» ütles ta.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann sõnas, et lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamine on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kavas olemas.
«Kavatseme selle ehituse tõsisemalt ette võtta, küll on aga tegemist tõesti üsna suurte summadega, mille peab mängu panema,» ütles Valdmann, kelle esimene ettepanek on asjad selgeks rääkida Tallinna Vee ja kommunaalameti vahel ning järgmise etapina arutleda abilinnapea ja Tallinna Vee juhtide tasemel.
«Kahtlemata peame õigeks sellise kanalisatsioonisüsteemi rajamist, aga praegu ei julge öelda, et kümne aasta pärast oleme näiteks vanalinna lahkpoolseks ehitanud, sest sellel piirkonnal on väga suur väärtus ning päris lahti ja läbi kaevata ei ole õige,» selgitas Valdmann. (PM)