Eesti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni hinnangul on jalgratturite jaoks Tallinnas kõige probleemsem kesklinna piirkond ning kuna sinna pole võimalik uusi teid juurde ehitada, saaks olukorda tema sõnul parandada parema teekattemärgistuse abil.
«Ratturid sõidavad kesklinnas nagunii, sinna pole midagi parata, aga see tuleks turvalisemaks muuta. Praegu ei ole ratturite jaoks seal mitmel pool kohta,» rääkis Karlson Postimees.ee´le.
Tema sõnul oleks üks variant eraldada jalgratturite jaoks sõiduteel väike riba ja see vastavalt märgistada. «See annaks ratturile kasvõi natukenegi kindlama tunde, et tema jaoks on ka liikluses koht ette nähtud,» märkis Karlson.
Kõnniteel jalgrattaga sõitmist peab ta halvaks mõtteks, kuna seal liiguvad ka jalakäijad ja loomad ning kokkupõrked võivad väga valusalt lõppeda. «Kõnniteel on riske veel rohkem. Ratas liigub vaikselt ja jalakäija ei pruugi üldse kuuldagi, kui ta selja tagant läheneb, teeb sammu kõrvale ja ongi õnnetus käes.»
Mis puudutab jalgrattateid kesklinnast kaugemal asuvates piirkondades, siis nendega võib Karlsoni sõnul peaaegu rahul olla. Samas on kergliiklusteed – näiteks Pirita oma – sageli ülekoormatud ning lisaks ratturitele kasutavad neid ka rulluisutajad ning nii jäävad teed sageli kitsaks.
See on ka üks peamisi põhjuseid, miks sportlased eelistavad tihti kergliiklustee asemel sõita sõiduteel, olgugi, et see paljusid autojuhte pahandab. «Eks asi on kindlasti ka selles, et sportlased sõidavad jalgrattaga kuni 40 km/h, aga harrastajate tempo on palju aeglasem ja kui nad peavad koos ühel kitsal teel sõitma, siis võivad tekkida ohtlikud olukorrad,» selgitas Karlson.