Tallinna pargid kubisevad eluheidikutest

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pargivahi ameti kadumine on parkidesse tagasi toonud tegelased, kelle pärast pargivahtide ametikohad mõne aja eest loodi.


Sel suvel võib võib paljudes Tallinna parkides pinkidel magamas näha räpase välimusega ja ebameeldiva lõhnaga inimesi, kes pinkidel silma looja lasevad. Eks sellist asja ole varemgi nähtud, aga tänavu ei sattu asotsiaalid enam juhuslikult pargipingile tukkuma. Nad elavad parkides ning mõnda kohta koguneb neid nii palju, et teistel inimestel muutub pargi kasutamine võimatuks.

Üks niisugune kurb näide on otse Tallinna Kesklinna valitsuse kõrval Tornide väljakul, kus hekiga ümbritsetud väikest ringikujulist ala ehib Juhan Raudsepa kuulus skulptuur «Naine vaagnaga».

Skulptuuri ja purskkaevu ümber on vähemalt kuus pargipinki, kuid vaevalt ükski hügieenist vähegi hooliv inimene sinna istuda tahab. Seda isegi juhul, kui igal pingil ei põõnagi mõni kirjeldamatult räpane tegelane. Lapsevanemad kurdavad, et lillefestivali väljapanekuni jõudmiseks tuleb ring teha. Vastasel juhul peavad lapsed pealt vaatama, kuidas mõni tegelane pingil norskab või purskkaevu juures veeprotseduure läbi viib.

Ka teisel pool Nunne tänavat, Snelli tiigi äärsel haljasalal, pole olukord parem. Ikka magab mõnel pargipingil keegi, kelle läheduses ei taha teised inimesed kuidagi viibida. Ja võibolla ongi hea et magab, sest ärkvel ja parajas joobeastmes on pargielanikud veelgi raskemad taluda.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Mihkel Loide sõnul pole sellised inimesed politsei jaoks probleemiks. «Aga politseil on siin kanda seesama roll, mille võib iga inimene endale ise võtta, et kaasinimest korrale kutsuda. Kui keegi hõivab pingil rohkem kui ühe inimese koha, siis saab seda talle ju vihjata,» soovitas Loide.

Kolmas vabaõhuhotell on Põhja puiesteel, samanimelisest trammipeatusest mõnikümmend meetrit eemal puude all. Kui kesklinna valitsuse naabrite käsutuses on ainult tekid, siis seal magatakse kenasti madratsitel. Vahepeal kaob kogu seltskond ära ja vaid üks kamba liige jääb «kodu hoidma». Seejärel läheb pidu mõne aja pärast edasi. Ning sajad trammisõitjad saavad seda vaatepilti iga päev trammiaknast imetleda.

Avalikku kohta ennast laagrisse sättinud seltskonna kohta ütles Loide, et nende puhul sõltub politsei sekkumine sellest, mida inimesed seal teevad. «Inimesele ei saa kätt ette panna, kui ta tahab puude all lamada. Mina ei tea sellist seadust, mis seda keelaks,» ütles politseinik ning lisas, et niikaua kui inimene seadust ei riku, ei saa inimene teda kuskilt ära ajada.

Munitsipaalpolitsei pressiesindaja Monika Lestberg aga kinnitas, et kui asotsiaalide elu ja tegevus kusagil pargis üle piiri hakkab minema, siis tuleb mupo patrull korda majja tegema.

«Kui ikka asi on pidev ja lärmakas, siis tuleks kindlasti munitsipaalpolitsei korrapidajale probleemist teada anda. Juhul, kui selline häirimine on reeglipärane, siis tuleks ka kellaaegadest teada anda, et meie patrullidel oleks võimalik probleemseid kohti kontrollida ning korrarikkujaid korrale kutsuda,» lausus Lestberg.

«Sama ütleme igasuguste avaliku korra rikkumise ilmingute kohta. Juhul, kui ikka kodanik oma tegevusega häirib kaaskodanikke, siis tuleks sellest telefonil 14 410 teada anda. Vastavalt situatsioonile lahendab-selgitab patrull koha peal olukorra või nagu näiteks viimasel nädalavahetusel, annab ebakaines olekus avalikus kohas maganud isikud politseile üle,» lisas ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles