Eestimaa Loomakaitse Liit ja keskkonnaamet sõlmisid roomajate kaitseks kokkuleppe, mille kohaselt võtavad loomakaitsjad linnatänavale või koduaeda sattunud maod enda hoolde.
Loomakaitsjad hakkavad madusid linnast tagasi loodusse viima
19. juuli 2011, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti spetsialistid peavad oluliseks, et roomajad inimese käe läbi hukka ei saaks. Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda.
Alternatiivina madude tapmisele saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda ja sellega Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) liikme Balti Herpetoloogia Ühingu (BHS) spetsialistid tegelema hakkavadki.
Leping sõlmiti üheks aastaks ja varem pole Eestis kellelegi nii pikka luba metsloomade loodusesse toimetamiseks antud. Liidul ei ole esialgu veel võimekust abistada roomajaid üle Eesti, kuid abile saavad loota Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa inimesed. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit ka maaomanike, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.
Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse on äärmiselt oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused. Muru niitmine ja kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida maaomanik saab madude eemal hoidmiseks teha.
Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Inimeste huvi humaanse võimaluse vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui rästikut kohta. Ainuüksi esimeste päevadega on Harjumaal loodusesse toimetatud 11 rästikut ning meie ökosüsteemile oluliste loomade elu sai säästetud.
Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võib võtta ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 56 659 888.