Tallinna linnapea Edgar Savisaare otsus jagada linnateatri ja Kultuurikatla ehitusraha küsitlusega pani asutuste juhid nördima, kuid nüüd on õhus ka isikuandmete hämara kogumise kahtlus.
Savisaare küsitlustrikk põhjustas pahameele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meile oli linnapea niisugune käik ootamatu. Meie arvates on ebaeetiline üht teisele vastandada,» ütles linnateatri avalike suhete juht Kristiina Garancis. «Me toetame ka Kultuurikatla ehitamist ja niisuguse mänguga kaasa ei lähe.»
Küsitluse kohta ei lausunud kiidusõnu ka MTÜ Kultuurikatel juhatuse esimees Peeter-Eerik Ots. «See on kahe võrreldamatu kultuuriobjekti võrdlemine, mis viib vastandumise ja lõhestumiseni. Hoopis parem oleks olnud niisugune üleskutse, et pakkuge ideid, kuidas edasi minna,» lausus Ots. «See oleks märk: inimesed, me usaldame teid. Praegune küsitlus ei tule kindlasti kummalegi kasuks.»
Ots kinnitas, et on ise ka linnateatri fänn. «See on sama, kui küsida, kes on tähtsam, arst või pedagoog. Ma ei tahaks, et pärast öeldaks: näe, Kultuurikatel, kaabakas, võttis linnateatrilt raha ära,» lisas ta. Otsa hinnangul on tegemist puhtalt mänguga, sest pole ju teada, millised summad on linnal üldse võimalik välja käia.
Teater vs Vabaduse väljak
Linna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo tunnistas, et ei soovi küsitluse teemal vestelda. Ütles vaid, et linna kultuuriasutused vajaksid ligi 400 miljonit krooni investeeringuid aastas, linn suudab välja panna kaks korda vähem, 190–200 miljonit.
«Linnal ei ole ju vaid need kaks kultuuriobjekti, on raamatukogud, muuseumid, loomaaed, lauluväljak. Kõik vajavad raha,» loetles Kivilo.
Linnateatri ehituseks kulub 400 miljonit krooni, Kultuurikatlale 215 miljonit, millest suur osa tuleks Euroopast.
Linna eelarves oli tänavu linnateatri ehituse alustamiseks 36,5 miljonit krooni. Suvel tõmbas volikogu lisaeelarvega sellest 32,4 miljonit maha. Sama eelarvega lisati Vabaduse väljaku rekonstrueerimiseks sada miljonit krooni. Linnateatri ehituse algus on seetõttu takerdunud. Kultuurikatlale oli tänavuses eelarves kaks miljonit krooni.
Linna kultuuriametnike väitel pole võimalik neid kahte kultuuriobjekti üldse võrrelda, sest need on erinevad nii oma funktsioonide kui ka rahavajaduse poolest. Vajalikud on aga mõlemad. Väidetavalt ei pidanud linnapea kultuuri asjatundjatega enne küsitluse väljakuulutamist nõu.
Abilinnapea Kaia Jäppinen, kelle haldusalasse kultuur kuulub, tõttas aga linnapea Savisaare algatust toetama. «Olen arvamisel, et nii oluliste kultuuriinfrastruktuuri objektide puhul tuleks ikka linnarahva kui maksumaksja käest nende arvamust küsida – tegemist on ju mitusada miljonit maksvate objektidega,» ütles Jäppinen. «Teine eesmärk on kaasata linnaelanikke senisest aktiivsemalt kultuuripealinna aasta ettevalmistustesse.»
Kuhu lähevad isikuandmed?
Tema sõnul soovib linnavalitsus panustada mõlemasse objekti – küll aga on just praegu loomeringkondade ja ka linnaelanike seas erinevad arvamused, kumb neist 2011. aastaks valmis peaks saama.
«Tegemist pole vastandamisega, need on tõepoolest väga erinevad kultuuriasutused, kuid rahalises mõttes on investeeringute mahud võrreldavad,» märkis abilinnapea. «Küsitlusest olid teadlikud nii Kultuurikatla kui ka linnateatri juhid, seega ei saa öelda, et midagi oleks selja taga või salaja tehtud ja küsitluse läbiviimine oleks neile üllatusena tulnud.» Jäppinen lisas, et küsitlusele vastanute arv pole oluline, sest tegemist on rahvaküsitlusega.
Peeter-Eerik Otsale tuli üllatusena Jäppineni väide, et kultuuriasutuste juhte teavitati küsitlusest. Ots ütles, et kui ta pühapäeva öösel internetist küsitlust nägi, siis oli see ootamatu.
Eile selgus, et küsitlus võib lõppeda andmekaitseinspekstiooni menetlusega. Inspektsiooni huvitab, kuidas kasutab linnavalitsus küsitlusel kogutavaid isikuandmeid, sest hääletaja peab märkima ka oma elukoha ja e-posti aadressi, vahendasid ERRi uudised «Aktuaalset kaamerat».
Linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et isikuandmed lähevad küsitluse kodulehele ja neis pole midagi salajast. Samas tuleb linnapea hääletamisjärgne e-kiri, mis kutsub oma valikut kinnitama, Keskerakonna aadressilt.