Mullusega võrreldes osteti juunis vähem, kuid pikema kehtivusega ja kallemaid ühistranspordi pileteid. Piletimüügist saadav tulu kasvas aastaga 1,6 miljonilt eurolt 1,9 miljoni euroni.
Hinnatõus pani tallinlasi pikema kehtivusega sõidukaarte ostma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni algul teatas Tallinna linnavõim, et ühistranspordi piletihinnad tõusevad 1. juulist. Hinnatõusu põhjendati energiakulude kasvuga ning kõrgemad piletihinnad peaks tulusid suurendama umbes 1,6 miljoni euro võrra aastas.
Hinnatõusuteate eel ja järel osteti juunis 637 211 piletit, aasta varem oli see number 962 270. Mullu juunis teeniti piletimüügist 1 593 772 eurot, aasta hiljem aga müüdi neid juba 1 906 180 euro eest.
«Seega tükiliselt osteti 2011. aasta juunikuus umbes kolmandiku võrra vähem pileteid kui eelmisel aastal samal ajal. Piletitulu 2011. aasta juunikuus võrreldes mullu sama ajaga oli umbes 20 protsendi võrra suurem, mis tulenes seoses pika perioodi piletite müügi suurenemisest,» rääkis Tallinna transpordiameti eelarve peaspetsialist Eva Kärblane.
Tükilises arvestuses on nii üks talong, tunnipilet kui ka kuu- või kvartalikaart üks sõidupilet, olenemata sellest, kas need eksisteerivad paberkandjal või ainult elektrooniliselt. Seega näitab samaaegne müügitulu suurenemine ja sõidupiletite arvu langus, et lühikese aja piletite asemel on enam hakatud ostma sõidukaarte.
Üllatuslikult langes kümnest piletist koosnevate talongiraamatute müük aastaga kaheksa protsenti, 43 152 mullu müüdud talongiraamatu asemel müüdi neid eelmisel kuul 39 628. 30-päeva ekspresskaarte osteti kümnendiku võrra enam, sama pika kehtivusega soodusekspresskaarte osteti 40 protsenti rohkem.
Kõige rohkem osteti ette kvartalikaarte, mida alates 1. juulist mittetasuvale hinnale viidates enam ei müüda. 90-päeva kaarte müüdi pea poole rohkem kui mullu juunis, vastavalt siis 7157 ja 10 625 kaarti. Kahekordseks kasvas kvartali ekspresskaartide müük, mis tõusis 502-lt 1016-ne kaardini. Kvartali sooduskaarte müüdi kolmandiku võrra rohkem, 5017 asemel 6652 kaarti. Samuti peaaegu kahekordistus kvartali soodusekspresskaartide müük, mullu juuni 542 asemel osteti neid 1002.
Kärblase sõnul võib juulikuus oodata tavalisest mõnevõrra väiksemat läbimüüki, kuna eeldatavalt varuti pileteid juunis hinnatõusu eel. Suviti on tavapäraselt seoses koolivaheaegade ja puhkustega piletite läbimüük võrreldes muude aastaaegadega alati väiksem.
«Samas käesolev suvi ja just juuli- august, mis on puhkuste tippaeg, võivad tulla head kuud seoses suurenenud kodu- ja välismaiste turistide arvule Tallinn kultuuripealinn 2011 tõttu,» rääkis ta.
Transpordiamet arvestas sellega, et enne hinnatõusu varutakse teatud kogus pileteid ette. Eelarvespetsialisti sõnul ei saa see kogus olla aga märkimisväärne, sest vana hinnaga ostetud paberpiletid kehtivad aasta lõpuni. Elektroonilisi sõidukaarte sai ette osta vaid kolmeks kuuks.
«ID-pileti süsteem on algusest peale olnud üles ehitatud nii, et pileteid saab ette osta kuni kolmeks kuuks. Seda eelkõige piletiostja enda kaitseks, et ei soetataks näiteks mõne tehnilise viperuse tõttu kogemata soovimatuid pileteid,» selgitas Kärblane.
Transpordiametil pole infot, et keegi hinnatõusu eel kokkuostetud paberkandjal sõidupileteid vaheltkasuga edasi müüks. Elektrooniliste sõidupiletitega sellist ohtu pole, kuna need on isikustatud. Kärblase hinnangul oleks piletite edasimüümine rea põhjuste tõttu palju vaeva nõudev ent vähe tulu toov tegevus.
«Paberkandjal sõidupiletite hinnad võrreldes varasemaga eriti ei muutunud ning tänasel päeval on nende kasutajaskond suhteliselt väike, umbes 30 protsendi ulatuses pileti soetanutest. Paberkandjal sõidupiletitest valdava enamuse moodustavad talongid ja tunnipiletid, vähemal hulgal kasutatakse ka sõidukaarte,» rääkis ta.