Keskkonnainspektsioon saatis pärast aastaid kestnud mõõtmisi keskkonnaministeeriumile ettepanekud, kuidas paremini hakkama saada sadamatest leviva ebameeldiva lõhnaga.
Keskkonnainspektsioon loodab Muuga haisuterrorile lõpu teha
9. juuli 2011, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni (KKI) ettepanekud tulenevad Muuga ja Sillamäe sadama kõrval elavate inimeste survest, et lõpuks kaoks eelkõige nafta laadimisel tekkivad ebameeldivad lõhnad. Sillamäelt on tulnud kahe aasta jooksul 51 ja Muugalt 227 kaebust.
Randvere küla elanik Meelis Pallo helistab oma sõnul alati Harju keskkonnateenistuse valvetelefonile 1313, kui tunneb, et sadamast tulev hais lämmatab. Kütuse laadimise ajal tunneb ta oma hoovil vänget haisu, mis küll päriselt bensiinihais ei ole, kuid midagi sinnakanti.
«Siinpool pole seirejaama ja siis öeldakse, et äkki on meil liiga tundlik nina või ehk elame vales kohas!» kostis Pallo, kes loodab, et nüüd, kui Randvere külavanem volikokku sai ja keskkonnainspektsioon oma ettepanekud tegi, olukord paraneb.
«Oleme ka minevikus külameestega oma ettepanekud kokku korjanud, need lausa presidendile ja peaministrile saatnud, aga ei midagi,» ütles Pallo, kelle sõnul on tema ja teised külamehed haisuga palju vaeva näinud.
Paldiski hea eeskuju
Kõigist pöördumistest pole aga seni kasu olnud, vahel on meestelt hoopis ükskõikselt küsitud: «Mis teeme siis, paneme sadama seisma või?!»
Muuga külje all elav Kaur Maran sõnas, et tema pere oli haisuga mõni aeg tagasi päris korralikult hädas. «Toas oli enam-vähem, aga õues tahtis hinge matta, väga halb oli,» lausus ta ja lisas, et vahepeal tekkis ka imelik õline kiht akende peale.
KKI pakub nüüd lahendusena muuta kohustuslikuks laadimisel eralduvate aurude tagastussüsteemide rajamise, samuti rangemate nõuete kehtestamise vedelkütuste laadimisele. Näiteks tuleks laiendada nende saasteainete nimekirja, mida tuleb probleemsetes piirkondades pidevalt jälgida.
«See tähendab riiklikku seiret ja ka ettevõtete omaseire kohustust,» ütles KKI keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektor Reeli Sildnik. «Probleeme aitab lahendada ka parima võimaliku tehnika kasutuselevõtt, mis tähendab ettevõtete jaoks muidugi kulutusi.»
Uue tehnika osas tõi keskkonnameti peadirektor Andres Onemar näiteks Paldiski lõunasadama, kus laevade laadimisel tekkivate aurude tagastamise ja hävitamise süsteem võeti kasutusele juba 2006. aastal. Selle ehitamist finantseeris Alexela Terminal.
Tänu sellele süsteemile vähenesid aga oluliselt sealsete elanike kaebused ebameeldiva lõhna üle. «Sarnaseid süsteeme rakendatakse ka tanklates, mistõttu on tegemist laialt levinud tehnoloogiaga,» rääkis Onemar.
Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik ütles, et Muuga sadama naftaterminalide gaasitagastussüsteemi väljaehitamise ja parima võimaliku tehnika rakendamise nõue on juba sätestatud sadama lääneosa keskkonnamõju hindamise aruandes ja naftaoperaatoritele väljastatud välisõhu saastelubades.
«Finantseerimise eest vastutavad aga naftaoperaatorid ja selle maksumus sõltub konkreetsest naftakäitlejast, kaubaliigist, terminali suurusest ja asukohast,» lisas ta.
KKI teist ettepanekut ehk õhuseire parandamist nõuavad ka kohalikud elanikud. Saviranna küla elanik Jaak Tamtik küsib, kas Eesti riigil tõesti nii palju raha ei ole, et ühte ametnikku kohapeale panna. «Võiks ju olla üks inspektor, kes jälgiks kogu mängu Muuga sadama ümbruses – iga rikkumine tuleks eraldi ära fikseerida,» ütles ta.
Arenguruumi on
Tamtik arvas ka, et õhumõõtmiste aluseks ei peaks võtma 24 tundi. «Kui terminalid paiskavad õhku söetolmu või haisu tööpäeva jooksul, siis hajub see ju 24 tunni jooksul ära ning ei saagi midagi tõestada,» lisas ta.
Tallinna Sadam jälgib õhu kvaliteeti Muuga sadama kahes õhuseirejaamas ja OÜ Keskkonnauuringute Keskus teeb pidevalt õhusaaste mõõtmisi. Kaasiku sõnul ei mõõdetud viimaste aastate jooksul ühegi saasteaine puhul piirnorme ületavaid sisaldusi.
Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa siiski selgitas, et kuigi keemiliste ühendite tasemed välisõhus jäävad normi piiresse, siis näiteks vesiniksulfiid, mis on mädamuna lõhnana tajutav gaas, võib ületada lõhnaläve ehk inimese tundlikkuse piiri.
Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul näitab inimestelt tulnud kaebuste hulk, et nendes piirkondades on ruumi olukorra parandamiseks.
«Võtame KKI värskelt valmis saanud ettepanekud töösse, ettepanekud eeldavad arusaadavalt tõsiseid analüüse nii keskkonna kui ka majandusliku poole osas, ja ka osapooltega läbirääkimisi,» ütles ta.
KKI avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on lõpptulemus seda parem, mida tõhusamalt saab inspektsioon järelevalvet teha, sealhulgas rikkujaid vastutusele võtta.