Esimest korda laulu- ja tantsupidude ajaloos seati eile lauluväljakule üles käsitööküla. Seal on väljas nii õpilaste ehtekonkursi kaunimad tööd kui saab ka üle Eesti kokku tulnud 38 õpetaja ja 27 õpilase juhendamisel valmistada oma kätega imelisi ehteid.
Tantsijaile ja lauljaile on meisterdamine tasuta, teistelt peolistelt küsitakse materjali hüvitamiseks väike, üheeurone tasu. Täna võib käsitöökülla tulla ka linnarahvas – ilma peopiletita, vaid eurose tasu eest.
Õpetaja Tuuliki Vuks ja tema õpilane Ligia Anossova Tartu kutsehariduskeskusest ja õpetaja Merike Hirsnik Tartu kunstigümnaasiumist meisterdasid juba eile uhkeid riidest ning näpunöörist nukke, mis sobivad näiteks võtmehoidja kaunistuseks.
Õpetaja Tiina Põllu Tartust Hiie koolist nikerdas aga paelaseenega põnevaid paelu ning nendest lilli. Igal juhul tema õpilased on paelaseenest ja sellega valmivaist paeltest vaimustuses. Ta oli jõudnud ükshaaval üle vaadata ka konkursiehete vitriinid ja leidnud mitmeid uusi ideid, mille peale ise polnud tulnud. «Palju ilusaid töid ja mõne puhul tõusid kulmud imestusest kõrgele,» kiitis kogenud käsitöömeister.
Raplast Vesiroosi gümnaasiumist käsitöökülla tulnud õpetaja Terje Raudsepa koos tütre Mariliisiga kõndisid alles sätitavate laudade vahel ringi, tervitasid tuttavaid ja nägid ise ühesugustes kleitides eriti uhked välja.
Kogu seda ilu korraldavate Leelo Muru ja Liina Tepandi ootusärevus kasvas eile iga hetkega. Muru soovitas peolistele kindlasti külastada käsitöökülas pakutavat rahvariiete kiirabi. Seal aidatakse pastlapaelu parandada ja nööpe ette õmmelda, aga Eesti Rahva Muusemi ja Viljandi kultuurikolledži asjatundjailt saab rahvariiete asjus ka muidu head nõu. Soov endale järgmiseks peoks rahvariided valmistada, võib suurpeo ajal ju kergesti tekkida.
Samal ajal jooksid ja tantsisid rahvatantsijad laulukaare ees, et pidu hakkaks pärast kahepäevast rahmeldamist erinevail staadioneil, lõpuks ka kokku kõlama.