Tallinnale kuuluvate eluruumide üürnikud on linnale võlgu 6,8 miljonit krooni, enamasti on pikaajalised võlglased paljulapselised pered ja lastekodunoored.
Üürnikud on linnale võlgu 6,8 miljonit krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki kommunaalkulud on viimasel aastal oluliselt kasvanud, on linnale kuuluvate eluruumide üürivõla kogusumma vähenenud - möödunud aastal oli pikaajalisi võlgu 6,94 miljoni krooni ulatuses, tänavu septembri lõpuga on see kahanenud 6,82 miljonile kroonile.
Elamumajandusameti koostatud ülevaatest linnavalitsusele selgub, et kõige enam eluruume on Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosade ning elamumajandusameti valitsemisel, ka võlglasi on neil kõige rohkem.
Lasnamäe linnaosa on üürivõla väljanõudmiseks ja eluruumide vabastamise nõudega kohtusse andnud ühe, Põhja-Tallinna linnaosa 6 ning elamumajandusamet 23 üürnikku, lisaks on praegu kiirmenetluses 64 nõuet üürivõla väljanõudmiseks.
Üle kolme kuuliste võlgnevuste hulgas moodustavad rahaliselt olulise osa üksikud suured võlgnevused. Suur üürivõlg on tihti paljulapselistel peredel, lastekodust ellu astunud noortel ja mõnel juhul ka nõrga vaimse puudega isikutel.
Kui üürnik on võlgu üle kahe kuu, siis saadetakse üürnikule tähitud kirjaga meeldetuletus võla suuruse ja selle likvideerimise tähtajaga, vajadusel koostatakse maksegraafik. Kui üürnik ei ole reageerinud meeldetuletusele ja on võlgu üle 3 kuu, saadab haldaja tähitud kirjaga üürilepingu ülesütlemisavalduse ja vajadusel lülitatakse välja elekter.
Samuti pöördutakse üürivõla kättesaamiseks õiguskaitseorganite poole: minnakse üürikomisjoni, tehakse maksekäsu kiirmenetlus või esitatakse kohtusse hagi.
Probleemidena toob elamumajandusamet välja, et kohtu kaudu eluruumi vabastamine ja võla väljanõudmine on pikaajaline protsess, mille kestel üürivõlg vaid suureneb. Samas ei rahulda kohus enamasti linna hagi üürniku väljatõstmise nõudes, kui linnal ei ole uut elamispinda vastu pakkuda. Seetõttu on väga oluline rajada jätkuvalt sotsiaalmajutusüksusi, mida saaks üürivõlglastele uue elamispinnana pakkuda, märgitakse ülevaates.