Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Vaidlused raha ümber venitavad Kultuurikatla ehitust

A +A -Print
Tuuli Koch

Kuus kuud enne kultuuripealinna aasta lõppu hakkab alles tekkima lootus, et hankevaidluste ja ametnike saamatuse tõttu venima jäänud Kultuurikatla ehitus võib lõpuks alata.

Ülemöödunud aastal korraldas Tallinna linn imestust ja protesti kaasa toonud rahvahääletuse: kas eelisjärjekorras peaks valmis saama unikaalne loome- ja kultuurikeskus Kultuurikatel või Tallinna Linnateater?

Võitjana väljus hääletusest Kultuurikatel, kuid pärast seda on katelt saatnud ainult mured. Linn korraldas 300 miljonit krooni (19 173 500 eurot) maksva projekti esimesele etapile hanke, mis  hakkas juba mullu augustis kiiva kiskuma. Kolm pakkujat jäid üsna ühte hinnaklassi, saja miljoni krooni kanti.

Ehitusärimees Aivar Tuulbergi firma pakkumine oli hanke võitnu omast ligi kümme miljonit krooni kallim, kuid Tuulberg vaidlustas otsuse kohtus, võitis ja linn sõlmis raamlepingu temaga.

Pärast hanget on aga hakatud selle aluseks olnud põhiprojekti hinda muutma. Ja kauplemine ei käi hinna odavamaks saamise või hoone kiirema valmimise nimel, vaid vastupidi.

Tuulbergi firma rõhub sellele, et ehitushinnad on taas tõusuteel ning varasema 100 miljoni krooni asemel on tarvis umbes 150 miljonit krooni. Enne seda oli aga jõutud juba tööde mahtu nii palju vähendada, et hädapärane valmis saada ja ikkagi esialgse summa sisse jääda.

Nüüd ongi seis selline, et tööde mahtu on kokku tõmmatud, ent raha peaks justkui 50 miljoni jagu ikka juurde tulema. «Praegu ongi laual üks tavaline keeruline läbirääkimiste protsess, kus tellija üritab saada vähese eest rohkem ja töövõtja tahab saada rohkema eest vähem,» tõdes SA Tallinn 2011 juhatuse liige Evelyn Sepp.

Sepale on antud korraldus ja tähtaeg sõlmida leping esmases mahus ehk 100 miljoni krooni piires. Esimene hankeleping tahetakse sõlmida lähinädalatel, et oleks võimalik augustis Katla saalis planeeritud etendus ikkagi korraldada.

Paaril korral on olnud juttu hanke tühistamisest või lõpetamisest, kuid siis oleks see pidanud toimuma juba vaidluse venimise ajal ehk mullu augustist kuni selle aasta veebruarini. Või kohe siis, kui selgus, et hind oli liiga kõrge. Alguses ei suutnud aga spetsialistid otsusele jõuda, hiljem takistas seda kahel korral linnapea Edgar Savisaar, et tööd ikka käima läheksid.

Ummikseisu põhjuseks peavad Kultuurikatla esmased eestvedajad, arengukava koostajad, euro-, riigi- ja linnaraha hankijad viimase paari aasta saamatut juhtimist ning igasuguse visiooni puudumist.

Praeguseks on oma kohalt lahkunud Tallinna kultuuriväärtuste ameti juht Anu Kivilo ja Kultuurikatla juht Peeter Jalakas. Sepp nentis, et kogu protsess on pinev. «Väga mugav on lükata otsustamist kogu aeg edasi ja süüdistada halba ilma, kapitalismi või keda iganes, aga see ei too oodatud õnne ei linnale ega Eesti kultuuriringkondadele lähemale,» tõdes Sepp.

«Kultuurikatel on keskkond, mis ei paku võtmed-kätte-lahendusi, asfalti ja lihvitud interjööri,» lisas ta. «See pakub inspiratsiooni ja loomingulist vabadust ja see peabki kasvama aja jooksul.» Sepp nentis, et ummikseisule ei saa läheneda kui kultuuripealinna üheaastasele marketingiprojektile.

Märksõnad:Evelyn SeppkultuurikatelrahastamineTallinn
Sponsoreeritud artiklid
TALV LINNAS
PIDU
TULIPUNKT
SÖÖGIKOHT
Jõulud tulekul
JÕULUSHOPPING
Üritused Tallinnas
24. november
E
Päeva nael
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
24. november
E
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
UudisedKõik
LiiklusKõik
Vaba aegKõik
TrennKõik
SöögikohtKõik
ShoppingKõik
Galeriid
POSTIMEES.eeKõik