Haridusamet surub lapsi jõuga Gustav Adolfi gümnaasiumisse

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi gümnaasium.
Gustav Adolfi gümnaasium. Foto: Toomas Huik

Tallinna haridusameti juhataja on oma käskkirjaga suunanud Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) esimesse klassi täiendavalt 21 last, kool on arvestanud kuni nelja lapsega. Enamus suunatuist ei elagi GAG-i läheduses.

GAG-i direktor Hendrik Agur saatis juba 25. mail haridusameti juhatajale Andres Pajulale kirja, kus palus tühistada käskkirja, millega määrati kooli esimesse klassi täiendavalt 21 last. See arv on 17 võrra suurem, kui GAG suudaks vastu võtta. Agur ei ole siiani saanud oma kirjale vastust.

«Asi ongi selles, et meil ei ole absoluutselt mingeid ruume, kuhu lapsi panna,» ütles Agur. «Meiega ei ole eelnevalt laste arvu üldse kooskõlastatud, ei ole uuritud, kas meil on ruumi. Meie kool on pilgeni täis.»

Hullemaks teeb kogu loo asjaolu, et Aguri sõnul ei elagi enamus GAG-i suunatu lapsi kooli piirkonnas, vaid on sinna lihtsalt sisse kirjutatud.

«Meid pandi lihtsalt fakti ette, et võtke, sest meie kool on neile kodulähedane,» kinnitas Agur. «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõte on ju selles, et lastele oleks tagatud koht kodulähedases koolis. Kui aga lapsed tegelikult ei ela meie kooli piirkonnas, siis ei täideta selle seaduse mõtet. Meile punnitatakse suvaliste võltsingutega lisaklassi juurde. Me ei ole kohe üldse selle olukorrga nõus.»

Agur ütles, et kui nad tõesti peavad need 21 last vastu võtma, siis tuleb nad õhupoolses vahetuses võimlahoonesse õppima panna. Majas asub praegu neljandik GAG-i õpperuume, kuid hoonet ei ole pool sajandit korralikult renoveeritud ning see ei vasta enam ohutusnõuetele.

Haridusameti juhataja Pajula sõnul ei ole midagi teha, GAG peab sinna täiendavalt suunatud 21 esimese klassi õpilast vastu võtma. Ta ütles, et oma käskkirja tühistamiseks puudub tal põhjus.

«Kõik koolid suudavad lapsed vastu võtta, kui nad on sinna määratud,» oli Pajula kindel. «Pealegi antakse GAG-ile täiendav ruumivõimalus naaberkoolis, vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis. Seal saavad nad ühte ruumi terve päeva jooksul kasutada. Seega ei vasta üldse tõele see jutt, et neil pole ruumi.»

Pajula kinnitas, et igale lapsele elukojajärgse kooli määramisel lähtuti rahvastikuregistri andmetest.

«Teiseks tekib küsimus, kust vanalinna selts sai andmed nende laste kohta, kust nad võtsid üldse õiguse töödelda laste andmeid,» ütles Pajula. «Minu vaatevinklist on siin tegemist ebaseadusliku tegevusega, kui ma oleksin üks nendest lapsevanematest, siis ma pöörduksin õiguskaitseorganite poole.»

Vanalinna seltsi kontaktisik Karita Sall kinnitas, et kuna vanalinn on väike kogukond, siis tõesti küsiti naabritelt, et kuhu kooli üks või teine laps läheb. Selguski, et osa GAG-i määratud lapsi ei ela vanalinnas. See teave anti koolile edasi. Niisuguse info kogumisega alustas selts juba talvel, kui piirkonnakoolide ning illegaalsete sissekirjutuste teema päevakorda tuli. Sooviti, et vanalinna lapsed ikka kodukoha kooli saaksid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles