Tallinn eraldas ratsakeskusele ligi 10 hektarit maad

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratsaspordikeskus.
Ratsaspordikeskus. Foto: Liis Treimann

Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõuga seatakse loomaia külje all Paldiski maantee 135 linnale kuuluvale rohkem kui üheksa hektari suurusele maatükile hoonestusõigus OÜ Ratsasport kasuks, mis võimaldab sinna nüüdisaegse ratsakeskuse rajada.

Kinnistu detailplaneering kehtestati juba 2007. aastal. Siiani rendib Eesti Ratsaspordi Liidu asutatud osaühing Ratsasport seal maad ning korraldab kehvade tingimuste kiuste ratsaspordivõistlusi. Uue nüüdisaegse keskuse rajamiseks oli hädavajalik, et linn seaks kinnistule hoonestusõiguse.

Krundi suurus on 94 864 ruutmeetrit, millest pool on äri- ja pool sotsiaalmaa. Hoonestusõiguse eest peab Ratsasport aastas Tallinnale maksma 70 389 eurot.

Rahvusvaheline keskus

«Eesmärk on rajada sinna rahvusvahelistele nõuetele vastav ratsakeskus,» kinnitas Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja. «Detailplaneeringut ajasime ikka õige mitu aastat, enne kui selle korda saime. Nüüd on läinud teine samapalju aega, et saada hoonestusõigus. Praegu oleme seal rentnikud, osa hooneid on täiesti amoriseerunud ning kõik see kuulub linnale. Niisuguse olukorraga ei ole rahul linn ega ratsutajad.»

Nõmmoja lisas, et igal juhul tahab liit ratsakeskust sinna ehitada, et vältida hipodroomiga juhtunut, kui hobused linnast välja aetakse. Kuna võrreldes 2007. aastaga on aga olukord palju muutunud, siis tuleb hakata nuputama, kuidas keskus ikkagi välja ehitada, sest vajalikud investeeringud on suured.

OÜ Ratsasport juhatuse esimees Tarmo Kutsar mainis, et 2007. aastal paika pandud plaanid on suures osas endiselt päevakorras, kuid mingeid korrektiive tuleb siiski teha.

«See plaan, et korralik ratsakeskus koos kõige sinna juurdekuuluvaga ehitada, on endiselt alles,» ütles Kutsar. «Äriplaani ja rahastamise tingimusi ja võimalusi peame aga ümber vaatama.»

2007. aastal kehtestatud planeering nägi ette, et Paldiski maantee 135 krundile tuleb vähemalt kaks maneeži ning niipalju tallikohti, et rahvusvaheliste ratsavõistluste korral saaksid tippsportlased kaasa võtta vajalikul hulgal hobuseid. Kavandatud olid ka võimalused suurejooneliste hobusekasvatuse näituste ja oksjonite korraldamiseks. Kavas oli ehitada ka hotell, et hobuste omanikud ei peaks oma kallite ratsude juurest kaugele minema. Samuti olid keskuses ette nähtud ruumid treenerite ja ratsutamiseõpetajate väljaõppe korraldamiseks.

Nõuded karmistuvad

Kutsar mainis, et Eestis on mitu erinevat hobustega tegelevat organisatsiooni, mis saaksid uues keskuses oma koha ning seal saaks teha erinevaid võistlusi ja muid ettevõtmisi nii tippsportlastele kui ka tavalistele hobusesõpradele.

Ühe mõttena on pakkuda niisugust huvitavat teenust nagu esimene sadulasse istumine. Selleks läheb vaja vähemalt 400 meetri pikkust suletud ringi, kus iga huviline saaks pisikesel ja rahulikul gotlandi hobusel esimest korda ratsutamisega tutvust teha. Edasijõudnutele rajataks aga väikeste tõusude ja langustega maastikusõidurada.

Kutsari sõnul mõjutab nüüdisaegse ratsakeskuse rajamist ka see, et hobuste pidamise nõuded karmistuvad pidevalt ning on praegu oluliselt rangemad kui detailplaneeringu kehtestamisel.

«Uue keskuse rajamiseks oleme kaasanud asjatundjaid ka väljastpoolt Eestit, peame ikka pikema aja peale ette vaatama, mitte ainult tänase või homsega arvestama,» ütles Kutsar.

Millal uue ratsakeskuse ehitamine lahti läheb, ei osanud Kutsar öelda. Hoonestusõiguse seadmise eelnõus on aga kirjas, et hiljemalt kaheksa aasta pärast peavad rajatised valmis olema.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles