Juhtumeid, kus lapsed mänguväljakul end vigastavad, ei ole viimasel ajal teadaolevalt juhtunud. Mänguplatside eest vastutajate sõnul on elemendid üldiselt ohutud, kui just vandaalid midagi ära ei lõhu.
Mänguväljakud muutuvad ohtlikuks vandaalide käe all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaosavalitsused kinnitasid Postimees.ee’le, et nendeni pole infot mänguväljakutel juhtunud õnnetuste kohta jõudnud. Enamik arvas, et mänguväljakud on piisavalt turvalised.
Kristiine linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist Anu Sügis kinnitas, et linnaosas on ainult tehnilistele nõuetele vastavad ja turvalisuse sertifikaate omavad mänguvahendid ning kukkumistest või vigastustest neil platsidel pole teatatud.
«Mänguväljakud jagunevad eri vanuste laste vahel ning mänguväljakud on vastavalt märgistatud. Juhul, kui lapsevanem upitab 3-aastase lapse vanematele lastele mõeldud atraktsioonile, siis on ka õnnetus kerge tulema,» hoiatas ta samas.
«Mänguväljaku elemendid ise ei ole ohtlikud, aga õnnetusi võib juhtuda siis, kui näiteks 2-aastane läheb 5-aastastele mõeldud mänguelemendile. Seda peavad vanemad jälgima ja ega väiksed lapsed üksi ju mänguväljakule lähe,» sõnas ka Tallinna mänguväljakuid hooldava keskkonnaameti peaspetsialist Monika Jasson. Kukkumiste pehmendamiseks on kõikidel mänguväljakutel liivaala.
Mänguväljakud jagunevad üldiselt 0-4-aastastele ja 5-12-aastastele mõelduteks.
«Nõukoguaegseid ringronilaid ja kolmnurkronilaid, mis olid katki või ohtlikud või mida ei kasutatud, likvideerisime kohe 2006.-2007. aastal, kui väljakud keskkonnaameti bilanssi tulid,» selgitas Jasson. «Need, mis otse ohtlikud polnud, oleme isegi üle värvinud, et linnapildis kenam oleks.»
Nelja aastaga on keskkonnaamet investeerinud umbes 100 miljonit krooni mänguväljakute vanade elementide väljavahetamiseks. Keskkonnaamet hooldab üle linna umbes 240 mänguväljakut, lisaks ühistute eramaadel olevatega on avalikke mänguplatse kokku ligi 600.
Meie kõigi mänguväljakud
Jassoni kinnitusel käiakse suvel mänguväljakuid kontrollimas ja tehnohooldust tegemas kaks korda kuus, talvel üks kord kuus. Mänguväljakutel on ka sildid hooldust tegeva firma kontaktidega ning Jassoni kinnitusel teatatakse probleemidest üsna usinasti. «Helistatakse palju, isegi öösel kell pool 1,» naeris ta.
Vastavalt korrale tuleb rikkis ja ohtlik mänguelement piirata 24 tunni jooksul, kuniks see on korda tehtud. «Selliseid asju ei tohi juhtuda, et katkise asja tõttu laps kukub või viga saab ja sellise korraldusega oleme suutnud päris hästi õnnetusi ennetada,» ütles Jasson. «Näiteks kui teatatakse, et kiigepalk on mäda või kiigeseekel katki, annan kohe loa selle väljavahetamiseks.»
Kõige sagedamini vajavadki vahetust mänguväljakute kuluvad osad – näiteks kiigeseeklid, mille küljes ketid ripuvad või -laagrid. Vandaalid lõhuvad ja koguni varastavad liurenne ja liutorusid, lõigatakse sakke sisse.
«Inimesed sageli ei tunneta, et need mänguväljakud on meie kõigi omad,» tõdes Jasson, kes on ise omast vabast ajast sageli mänguväljakuid grafitist puhtaks pesemas käinud, ent üleskutsetele seda üheskoos teha ei reageerinud peaaegu ükski linnakodanik. «Hoovide väljakuid hoitakse palju paremini korras.»
Nõmme linnaosa vanem Erki Korp märkis, et linnaosavalitsusel on mänguväljakute korras hoidmisel suur abi lapsevanemate märkustest ja tähelepanekutest. «Sellel aastal pole kodanikelt mänguväljakute kohta kaebusi ja märkusi tulnud, kuid mullu andsid aktiivsed vanemad meile teada paarist väljakust, kus liuvälja trepi ja aluse vahe oli liiga suur. Lasime need korda teha.» Hiljuti oli Pärnu mnt 453b juures oleval mänguväljakul lõhutud vedrukiik ning siis lasti see kiiresti hooldajal korda teha, tõi ta näite.