Sweco Projekt hakkas projekteerima Tallinna loomaaia ninasarvikute ja jõehobude uut maja. Elevandid saavad aga juba lähiajal endale mugavad elutingimused.
Ninasarvik ja jõehobu saavad uue kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kultuuriväärtuste amet sõlmis nädala eest Sweco Projektiga lepingu loomaaia afrikaaniumi ninasarvikute ja jõehobude maja uuendusprojekti tegemiseks.
Loomaaia direktor Mati Kaal ütles, et Sweco Projekti eelkäija Eesti Projekt pani 20 aastat tagasi paksunahaliste maja joonised paberile, mistõttu on täiesti loogiline, et sama firma nüüd oma tööd jätkab.
Tema sõnul on elevantide, ninasarvikute ja jõehobude pidamise rahvusvaheline tehnoloogia 20 aastaga nii palju muutunud, et Tallinna loomaaed lihtsalt peab oma paksunahaliste elutingimusi parandama.
Elutingimused paranevad
«Meie aafrika elevantide, teravmokk-ninasarvikute ja kääbusjõehobude elutingimused paranevad nüüd märgatavalt,» kinnitas Kaal. «Hoone hakkab senisest paremini sooja ja niiskust pidama. Samuti leevendub loomaaialoomade põhiprobleem – neil tekib võimalus rohkem aega viita.»
Sweco Projekti projektijuht Jaak-Hillar Hannus tõdes, et põhiliselt elamuid, tööstus- ja ärihooneid projekteeriva firma töötajatel tuleb loomaaialoomadele mõeldud rajatiste kavandamisel end algul vastavate tingimuste ja suurte elukate eluviisiga kurssi viia. Mingi kogemuse andis elevantide maja projekteerimine.
«Elevandid elavad juba päris korralikes tingimustes,» lisas ta. «Nende maja ehitus peaks peagi lõppema. Emaelevantide ruumi põrandale tuleb veel paigaldada pehme kate, et daamidel oleks pehmem astuda.»
Hannus ütles, et tootmis- ja büroohoonete projekteerimisel näevad Eestis kehtivad normid ette, milline koormus ühes või teises kohas lubatud on. Loomade puhul tuleb neid näitajaid otsida välismaalt, sest ühestki kohalikust normdokumendist ei ole võimalik välja lugeda, kui suurt jõudu näiteks elevant seinale avaldab. Loomaaia töötajad on projekteerijatele andnud kasulikke näpunäiteid, kust vajalikku teavet saada.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo märkis, et peagi valmiv elevantide maja läheb maksma ligi 33 miljonit krooni, millest 67 protsenti rahastab Euroopa Liit, ülejäänu pani välja Tallinna linn. Ninasarvikute ja jõehobude maja projekteerimine maksab 1,6 miljonit krooni. Ehituskulude suurus selgub pärast projekti valmimist järgmise aasta aprillis.
Lõppu pole näha
Kaal mainis, et paksunahaliste maja on loomaaia kagunurgas asuva afrikaaniumi algus. Edaspidi on kavas sinna rajada veel savann kaelkirjakutele, antiloopidele, sebradele ja jaanalindudele. Millal ja kui kiiresti kõik planeeritud rajatised valmis saavad, sõltub rahastamisest. Tõenäoliselt tuleb arvestada vähemalt 10–15 aastaga.
«Tööde lõppu loomaaias aga näha ei ole, sest terve elu on ju üks pidev rekonstrueerimine,» kinnitas Kaal. «Tehnoloogia areneb maailmas nii kiiresti, et paarikümne aastaga on vaja hakata iga asja uuendama. See on igipõline protsess.»
Kõige kuumem probleem on tema sõnul see, et 25 aastat tagasi kohandati vanad Nõukogude sõjaväe laod loomade pidamiseks. Nüüd on need nagu Mustamäe ühiselamud, mis tuleb korralikeks eluruumideks ümber ehitada, tõi ta paralleeli. Välismaa loomaaedadega ei suuda Tallinn praegu veel kuidagi sammu pidada.
Paari aasta eest käisid loomaaia juhid välja mõtte, et kümneks aastaks oleks neil vaja umbes 800 miljonit krooni, et saaks kõik loomade elupaigad nüüdisajastada. Edasi kuluks raha juba vähem. Hea näitena tõi Kaal, et Kopenhaageni loomaaed sai tänavu kevadel ainuüksi elevandimaja uuendamiseks 40 miljonit eurot ehk rohkem kui pool miljardit krooni.
Riik on Eesti ainukest loomaaeda sel sajandil rahastanud vaid 30 miljoni krooniga. Selle aasta eelarve viiest miljonist jäi järele pool, järgmiseks aastaks ei ole aga sentigi.
Uus maja
• Moodustab esimese osa afrikaaniumist.
• Koosneb elevantide majast ning ninasarvikute ja jõehobude majast.
• Elevantide maja ehitamine maksab 32,8 miljonit krooni, millest 21,9 miljonit tuleb EList, ülejäänu tasub Tallinna linn.
• Ninasarvikute ja jõehobude maja uuendamise projekt valmib tuleva aasta 1. aprilliks ning läheb maksma 1,6 miljonit krooni.
• Edaspidi rajatakse afrikaaniumi savann kaelkirjakutele, antiloopidele, sebradele ja jaanalindudele.
• Afrikaaniumi projekteerimist alustas Sweco Projekti eelkäija Eesti Projekt 2004. aastal.
Allikas: Tallinna loomaaed