Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Relo Ligi hinnangul on muru 15-sentimeetrise piirkõrguse kehtestamine vastutulek linlastele ning peaks kõiki rahuldama.
Keskkonnaamet: muru piirkõrguse kehtestamine on vastutulek linlastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viisteist sentimeetrit ei ole ju iseenesest madal rohi, selles mõttes on see inimestele vastutulek ja mõistlik kõrgus,» märkis Ligi. «Probleemid tekivadki tavaliselt sellest, et naabrid kaebavad üksteise peale, sest kui rohi kasvab liiga kõrgeks, siis hakkavad seal elama igasugused teod ja putukad ning pahandus ongi majas.»
Tallinna linnavalitsus saatis kolmapäevasel istungil linnavolikogule määruse eelnõu, millega tehakse muudatusi ja täpsustusi linna heakorraeeskirjas. Kui seni oli eeskirjas kinnistute omanikele kohustus, et tuleb teha umbrohutõrjet ja niita muru, siis eelnõus on lisatingimus, et rohi ei tohi Tallinnas kuskil enam 15 sentimeetrist kõrgemaks kasvada.
Ligi ütles, et linnal ja linnaosavalitsustel on lepingupartnerid, kes peavad hoolitsema muru pügamise eest linna maal. Nendes lepingutes on ka sätestatud, et rohul ei tohi lubada 15 sentimeetrist kõrgemaks kasvada. Kui aga nii peaks juhtuma, siis saab lepingupartnerite suhtes sanktsioone kohaldada.
Keskkonnaametile tekitavad kõige rohkem muret hooldamata metsatukad. Linna haljasaladega ei ole üldjuhul probleeme.
«Praegu on häda hoopis selles, et muru hakkab mõnes kohas, näiteks Pirita tee ääres, juba päris kollaseks muutuma, kuna nii kuiv on,» mainis Ligi.
Erakruntide puhul jälgitakse eelkõige tänavaäärset haljasriba, et see oleks korralikult pügatud. Ligi sõnul peaks pealinna rohealade üldine väljanägemine olema ikka enam-vähem ühesugune ning mingeid metsikuid kohti ei tohiks lubada.
Mupo vastas Postimees.ee`le, et Tallinna seni kehtiva heakorraeeskirja selle punkti alusel, mis nõuab umbrohutõrje tegemist, muru ja rohu niitmist, hekkide pügamist ja puuokste kärpimist, algatati mullu 141ning tänavu 18 menetlust.
«Teavet korrastamata kinnistute kohta saame nii ärksamatelt linnakodanikelt kui mupo piirkondlike inspektorite tehtavatest inspekteerimistest,» mainis mupo pressiesindaja Monika Lestberg. «On olnud küll juhtumeid, kui naaber teatab, et kõrvalkrunt on lokkava umbrohu all. Sellisest pahameelest võib ka aru saada, sest hooldamata krunt tekitab lendlevate umbrohuseemnetega lisatööd ka hoolsatele aiapidajatele.»
MTÜ Pirita Selts juhatuse esimees Lea Nilson märkis, et Pirita linnaosavalitsus kasutab avalike alade korrashoidmiseks päris usinalt töötuid. Arenduseks mõeldud alad peaksid arendajad ise korras hoidma, kuid kahjuks seda alati ei tehta.
«Seda võib küll öelda, et kui Pirital ringi sõita, siis võib näha, et kinnistu omanikud alati ei taipa, et neil on ka kohutsus oma maa korras hoida,» ütles Nilson. «Niisuguseid kinnistuid Pirital kahjuks jätkub. Linnaosavalitsus ei jõua ka kõike jälgida.»
Nilson rõhutas, et linna heakorraeeskirjast lähtuvalt tuleb oma krundi korrashoidu igal juhul nõuda, muidu inimesed ei hakkagi sellele mõtlema.