Vabaduse väljaku ehitaja muutis omavoliliselt projekti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaduse väljaku aluse parkla projekteerinud firma Sweco Projekt esindajate väitel pole ehitaja järginud projekti, vaid on seda omavoliliselt, nendega kooskõlastamata muutnud, mistõttu on ehitustööd kahjustanud väljaku ääres asuvaid hooneid.
Vabaduse väljaku aluse parkla projekteerinud firma Sweco Projekt esindajate väitel pole ehitaja järginud projekti, vaid on seda omavoliliselt, nendega kooskõlastamata muutnud, mistõttu on ehitustööd kahjustanud väljaku ääres asuvaid hooneid. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Vabaduse väljaku aluse parkla projekteerinud firma Sweco Projekt esindajate väitel pole ehitaja järginud projekti, vaid on seda omavoliliselt, nendega kooskõlastamata muutnud.


Seetõttu on ehitustööd kahjustanud väljaku ääres asuvaid maju.
«Projekteerima asumisel oli meie esimene mõte see, kuidas tagada Jaani kiriku, kunstihoone ja Moskva kohviku hoonete seisukorra muudatusteta säilimine. Ainuvõimaliku lahendusena tundus ohtu sattuvate hoonete ja parkla süvendi vahele puurvaiseina rajamine,» teatas Sweco Projekti ehituskonstruktsioonide osakonna juhataja Vello Järverand.

Tema sõnul oli ette nähtud, et kõigepealt puuritakse pinnasesse jämedad, 620 mm läbimõõduga vaiad, mis moodustavad tiheda betoonseina. Sein omakorda ankurdatakse tõmbidega väljapoole parkla ala jäävasse pinnasesse, et vältida selle paindumist pärast süvendi kaevamist. «Sellega oleks tagatud väljaspool süvendit oleva pinnase jäämine oma ajaloolisele kohale ehitustööde vältel ja ka hiljem. Ühtlasi oleks vaiarida jäänud süvendi seinaks,» selgitas Järverand.

Lisaks oli projekti seletuskirjas ehitajale kaks hoiatust: tööde tegemisel vältida tolmu ja liigset vibratsiooni ning Jaani kiriku piirkonnas hoida masinate töö- ja transporditsoon kirikust võimalikult kaugel.

Firma Oma Ehitaja, kes Vabaduse väljakul parklat ehitab, on jätnud vaiseina tegemata, parkla süvendi kallas, mis vahepeal varises, asub kiriku uksest vaid kaheksa meetri kaugusel.

«Ehitaja pole projekti järgi ehitanud, sest loomulikult oli see kallis. Tõenäoliselt tehti teadlikult alapakkumine arvestusega, et puurvaisein ära jäetakse,» oletas Järverand.

Ta kinnitas, et projekti muudatust pole projekteerijaga kooskõlastatud. «Igal juhul ei ehitatud seal Sweco Projekti jooniste järgi, nii et meid ei maksa süüdistada,» sõnas ta.

Oma Ehitaja projektijuht Tõnu Sahtel lükkas ümber väite, nagu olnuks tegu alapakkumisega. «Puurvaiseina asendamise võimalikkus ja vajalikkus selgus töö käigus. Arvestasime tegelikku olukorda platsil, samuti spetsialistide arvamust. Projektlahenduse muutmine on tellijaga kooskõlastatud,» kinnitas ta.

Tema sõnul on ehitaja veendunud, et vaiseina asendamine raudbetoonseinaga ei suurenda ehitustöödest tulenevat ohtu naaberhoonetele, vaid pigem vähendab seda. Puurvaiadest tugiseina rajamisel oleks võinud väljapuuritav pinnasekogus põhjustada tühimikke maapõues, mis oleksid kaasa toonud ootamatuid vajumisi.

«Vaiapuurmasinate liikumine ajalooliste müüride vahel ja peal oleks olnud problemaatiline ja võtnuks ka rohkem aega. Seega valiti ratsionaalsem lahendus,» märkis ta.

Sahteli väitel oli Sweco koostatud projektdokumentatsioon vajalik riigihanke pakkumismenetluseks. Vastavalt sõlmitud töövõtulepingule on tööprojekti koostamine Oma Ehitaja mure. Tööprojekti koostab ja viib muudatused sisse OÜ EstKonsult ja seda pole vaja enam Swecoga kooskõlastada. «Põhimõtteliselt on muudatustega nõustunud ka Sweco. Koostatav tööprojekt kooskõlastatakse tellijaga,» märkis Sahtel.

Projektijuhi kinnitusel on suuremat vibratsiooni tekitavad tööd ehitusplatsil möödas, seega ei tohiks naaberhoonetele enam ohtu olla.
Esmaspäeval kirjutas Postimees Vabaduse väljaku parkla ehitustöödest põhjustatud pragudest Jaani kiriku põrandas ja kunstihoones ning kõnnitee vajumisest kiriku ukse ees.

-----------------------------------------------------

Kui suur oli ehitushanke puhul hinnapakkumiste vahe?

Taavi Aas, abilinnapea:

Seitsmest pakkumisest madalaim oli Oma Ehitaja, Talteri ja Lemminkäinen Eesti ühispakkumine. Järgmine pakkumine oli 3,3 protsenti, kõrgeim 30 protsenti kallim. Kriteeriumiks oli madalaim hind.

Kas Oma Ehitaja võis võitmiseks esitada alapakkumise arvestusega, et vaiseina ei tule?

Tellijal pole alust seda kahtlustada. Pakkumise koostamise aluseks oli Sweco Projekti koostatud põhiprojekt ja hankedokumentatsioon. Tööprojekti koostamine oli töövõtja kohustus.

Miks on projektist kõrvalekalle jäänud märkamata linna kui tellija järelevalvele?

Tööprojekti koostamise käigus esitas töövõtja koos tema valitud litsentseeritud projekteerimisfirmaga OÜ EstKonsult ettepaneku projektlahenduse korrigeerimiseks. Arvestades tegeliku olukorraga, kus suur osa kaevetöödest oli seotud ajalooliste müüride avamisega, polnud ekspertide arvates puurvaiseina rajamine mõistlik. Tehtavatest muudatustest on teadlik nii tellija, järelevalve kui ka Sweco.

Sweco väidab, et nendega pole muudatusi kooskõlastatud.


Tööjooniste muutusi teeb OÜ EstKonsult, kelle pädevuses pole tellijal põhjust kahelda. Koostatud joonistele teeb ekspertiisi OÜ Neoprojekt. Tellija nõudel on Oma Ehitaja sõlminud Sweco Projektiga autorijärelevalve lepingu.

Mida linn ette võtab, et ehitaja projektist kinni peaks ja tekitatud kahjud hüvitaks?

Tellija ja järelevalve jälgivad tööprojektist ja nõuetest kinnipidamist. Töövõtjal on vastavalt lepingule kohustus hüvitada tema poolt kolmandatele osapooltele tekitatud kahjud. Selle tagatiseks on vastav kindlustusleping.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles