Utileek võitis riigikohtus keskkonnainspektsiooni

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlusaluse prügihunniku likvideerimiseks Harku karjääri kõrvalt kulus kaks aastat.
Vaidlusaluse prügihunniku likvideerimiseks Harku karjääri kõrvalt kulus kaks aastat. Foto: Mihkel Maripuu

Mõne aasta tagustel talgutel kogutud jäätmete käitlemise osas keskkonnainspektsiooniga erimeelsustesse sattunud OÜ Utileek sai õiguse riigikohtus, mis otsustas Utileegi kassatsioonkaebuse rahuldada ning mõista keskkonnainspektsioonilt välja ettevõtte kohtukulud.


Inspektsiooni ja jäätmekäitlusettevõtte vaheliseks tüliõunaks oli 2008. aastal toimunud Teeme Ära talgute käigus kogutud prügi, mis ladustati keskkonnaameti loal ajutiselt Harku valla territooriumile.

Vastavalt keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingule pidi Utileek hoolitsema talgute käigus kogutud jäätmete käitlemise eest. Utileek leidis, et jäätmeid on toodud tunduvalt rohkem, kui leping ette näeb. Samuti oli jäätmete hulgas ohtlikke ja probleemseid jäätmeid, mille käitlemine on lepingujärgsest tunduvalt kulukam.

Keskkonnainspektsioon aga ei tahtnud lepingu muutmisest midagi kuulda ning tegi Utileegile ettekirjutuse ja määras sunniraha. Kokku kogutud prügi vedeles Harku karjääri lähedal kuni möödunud aasta suveni, kuni see asendustäitmise korras lõpuks ära koristati. Asendustäitmine tähendab seda, et keskkonnainspektsioon laseb jäätmed loodusest ära koristada ja esitab arve Utileegile.

Ettevõtte ja inspektsiooni vaidlus läbis kõik kohtuastmed ning eile tühistas riigikohus lõpuks alama astme kohtute otsused ja andis õiguse Utileegile.

Riigikohus leidis, et kohtuasja lahendamisel puudub sisuline vajadus hinnata riigi ja Utileegi vahel sõlmitud töövõtu lepingu õiguspärasust ja võtta seisukoht, kas lepingu pooled täitsid lepingut nõuetekohaselt. «Kolleegium üksnes nendib, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt veeti vaheladustusjaama jäätmeid koguses, mis ületas lepingujärgse mahu, samuti erines kokkulepitust jäätmete liigiline koosseis,» seisab kohtuotsuses. Edasi leidis kohus, et kuigi keskkonnainspektsioon käsitleb oma ettekirjutuses Utileeki kui saastajat, ei ole ettevõte seaduse mõistes saastaja.

Seetõttu pidas kohus ebaõigeks ka Utileegile tehtud ettekirjutust jäätmete koristamise kohta, sest need olid ladustatud keskkonnaameti loal. Riigikohus tühistas Utileegi kahjuks tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja mõistis keskkonnainspektsioonilt Utileegi kasuks välja kantud menetluskulud 3362,55 eurot (52 612,50 krooni), samuti haldus- ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 44,74 eurot (700 krooni).
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles