Tallinn kaalub kohtuotsuse edasi kaebamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linn kaalub apellatsioonkaebuse esitamist halduskohtu otsusele, millega jäeti rahuldamata linna nõue mõista riigilt välja raha neile uue gümnaasiumiseadusega pandud lisakohustuste täitmiseks.
«Tallinna linn on seisukohal, et täiendavate kohustuste panemine ilma, et oleks analüüsitud, kas omavalitsuse tulubaas võimaldab nende rahastamist ning piisava raha eraldamata jätmine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 154 ja kohaliku omavalitsuse harta artikliga 9,» selgitas Tallinna linna õigusdirektor Priit Lello.
Lello sõnul puudub siiani põhjalik ja väljakujunenud kohtupraktika uute seadustega kaasnevate ülesannete täitmiseks konkreetses summas raha eraldamiseks ja kohalike omavalitsuste finantsgarantiide tagamiseks. «Kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatiste kaitsele on tähelepanu pööratud minimaalselt. Tegemist on omavalitsuse garantiide tagamisel kõikide omavalitsuste jaoks pretsedenti loova vaidlusega, mistõttu linn ei välista apellatsioonkaebuse esitamist,» sõnas õigusdirektor.
Kuigi halduskohus jättis linna kaebuse haridusministeeriumi vastu rahuldamata, sisalduvad tema sõnul kohtuotsuses kohalike omavalitsuste rahastamise seisukohalt mitmed olulised järeldused.
Esiteks see, et põhiseadusest tulenevalt on riigil kohustus tagada Tallinnale piisavalt raha, et linn saaks iseseisvalt otsustada ja korraldada nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke omavalitsuslikke ülesandeid. «Juhul, kui selliste ülesannete täitmine on seoses PGSi rakendamisega ohtu sattunud, on riigil kohustus Tallinna linnale omavalitsuslike ülesannete täitmiseks raha juurde anda, et tagada Tallinna linna majanduslik suutlikkus avalike ülesannete täitmiseks,» märkis Lello.
«Teiseks on põhiseadusest tulenevalt on riigil kohustus hüvitada Tallinna linnale kulud, mille võrra PGSiga pandud riiklike kohustuste täitmise kulud suurenevad,» lisas ta.
Lello märkis, et Tallinna linna koolipidamise kohustused suurenevad oluliselt alates 2011/2012 õppeaastast (riikliku õppekava rakendamine jne), kuid samal ajal vähendatakse oluliselt linna tulubaasi.
«Kohus on jätnud arvesse võtmata, et alates 2012. aastast vähenevad linna tulud müügimaksu ärakaotamise tõttu umbes 16 miljoni euro (250 miljoni krooni) võrra. Ükski menetlusosaline neid asjaolusid ei vaidlustanud,» rõhutas Lello.
«Sellegipoolest ei andnud kohus hinnangut, kuidas tuleks nii suures mahus tulude vähenemine kompenseerida ja samal ajal täita uusi kohustusi ainuüksi 2011. aastal 4,9 miljoni euro ulatuses,» imestas ta.
Tallinna halduskohus ei rahuldanud Tallinna linnavalitsuse nõuet mõista riigilt välja 4,9 miljonit eurot talle põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud lisakohustuste täitmiseks.
«Riigikohtu praktikaga on vastuolus halduskohtu seisukoht, et kui omavalitsusel ei ole piisavalt raha, siis tuleks loobuda vabatahtlike ülesannete täitmisest. Kohtu seisukoht rikub omavalitsuse õigust kohaliku elu küsimusi iseseisvalt korraldada,» märkis linna õigusdirektor.