Hanneli Rudi: üleliigsed lapsed

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanneli Rudi
Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Liivakasti ääres istudes saab hea ülevaate sellest, mis vanematel südamel. Mida pikemaks läksid päevad, seda murelikumaks jutud muutusid. Esialgu uuriti ­ääri-veeri, kas teade sõime pääsemisest on juba kohale jõudnud. Siis teadis keegi, et sõimerühma tänavu ei avatagi, sest lasteaiaealisi on nii palju, et neilegi on kohaleidmisega probleeme. Ühel päeval tuligi ametlik kinnitus – tänavu võetakse vastu vaid kolmeaastaseid, sest neile peavad omavalitsused lasteaiakoha tagama. Eriti valusalt tabas see uudis alles sügisel kolmeseks saavate põnnide vanemaid, sest hoolimata oma sünniaastast, on need lapsed rühmade moodustamise ajal ametlikult veel sõimeealised. Neist on saanud omamoodi üleliigsed lapsed.




Just selline olukord valitseb õige mitmes Tallinna lähivallas, kuhu hiljuti on kolinud suur hulk noori peresid. Ühest küljest on nad omavalitsusele õnnistuseks – iga tubli maksumaksja on teretulnud. Teisalt tahavad need pered esmalt sõime-, siis lasteaiakohta ja mõne aasta pärast tuleb omavalitsustel leida lastele ka vaba koolipink. Lasteaia ega kooli ehitamine ja ülalpidamine pole odav lõbu.

Näiliselt oleks kõige lihtsam lahendus luua kiiresti uus lasteaed, aga mis saab paari­kümne aasta pärast? Kuna eestlased kord juba rajatud kodu naljalt ei vaheta, on üsna tõenäoline, et mõnekümne aasta pärast võivad väikestesse kohtadesse kiiruga rajatud suured lasteaiad jääda elanikkonna vananemise tõttu pooltühjaks ning neile tuleb leida uus funktsioon. Näiteks muuta osaliselt vanadekoduks, nagu mõnel pool on juba tehtud.

Praegu püüavad omavalitsused sõimekohtade nappust leevendada, hüvitades osaliselt eralasteaia tasusid, aga sellegipoolest tuleb lastevanematel rahakotti tublisti kergendada ning paljudele käib see üle jõu. Mõnel pool meelitatakse emasid kauem kodus olema väikest toetust makstes. Samas peaks iga valla huvides olema, et võimalikult palju elanikest tööl käiks, mitte ei ootaks naabrite maksudest kogutud väikest toetusraha saades lasteaiakohta.

Võib-olla oleks kõige kiirem lahendus, kui omavalitsus kuulutaks välja vähempakkumise, et osta sõimerühma teenust juba tegutsevatelt erahoidudelt? Toetuste laialijagamise asemel makstaks see raha otse eralasteaedadele ja kõik vanemad tasuksid sõimekoha eest ühepalju, sõltumata omandivormist. Kui lapsi jääb vähemaks, saab omavalitsus hõlpsasti lepingu pikendamisest loobuda. Kui aga peaks puhkema uus beebibuum, annaks valla kindel tellimus kindlustunde uue erahoiu loomiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles