Tallinna halduskohus ei rahuldanud Tallinna linnavalitsuse nõuet mõista riigilt välja 4,9 miljonit eurot talle põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud lisakohustuste täitmiseks.
Tallinn jäi kohtuvaidluses haridusministeeriumiga pika ninaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi jäid Tallinna linnavalitsuse kanda tema menetluskulud kohtuvaidluses.
Tallinna linnavalitsus palus kohtul tuvastada riigi tegevus(etus)e, millega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisega pandi Tallinna linnale hulk lisakohustusi, kuid ei nähtud nende täitmiseks ette lisaraha, samuti paluti kohtul see raha riigilt välja mõista.
Tänavu 11. aprillil täpsustas linnavalitsus rahalist nõuet ja palus rahandusministeeriumi kaudu riigilt Tallinna linnale välja mõista möödunud aasta lisakulud summas 234 436 eurot ning tänavuste lisakulude eest 4,672 miljonit eurot.
Haridusministeerium oli kohtus seisukohal, et uue seadusega linnale uusi kohustusi ega täiendavat kulu ei tekkinud ning riik on taganud vajaliku tulubaasi nii uue seaduse kui uute õppekavade rakendamiseks.
Samale seisukohale asus Tallinna halduskohus. Kohus lisas oma täna avalikustatud otsuses, et Tallinna linna tulubaasi tuleb vaadelda tervikuna, vastasel juhul võib tekkida olukord, kus omavalitsusel on ebaproportsionaalselt palju raha vabatahtlike ülesannete täitmiseks, ent samas nõuab ta riigilt lisaraha kohustuslike ülesannete täitmiseks.
«On ilmne, et kohustuslike ja vabatahtlike omavalitsuslike ülesannete vahel valides saavad täitmata jääda vaid vabatahtlikud ülesanded,» märkis kohus oma otsuses.
Kohus tõi otsuses välja, et Tallinna linn pole oma kaebuses märkinud, millised ülesanded on tal seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisega rahapuudusel täitmata jäänud.
«Ühtlasi ei anna ka Tallinna linna finantsnäitajad alust järelduseks, et Tallinna linna majanduslik olukord oleks kehv,» lisas kohus. Rahandusministeerium on kohtule selgitanud, et linna finantsseis oli 2010. aasta lõpuks hea ning linn on suutnud isegi oma reserve kasvatada.
«Nõustuda tuleb rahandusministeeriumiga ka selles, et Tallinna linna finantsseis on võimaldanud linnal oma initsiatiivil laiendada tegevusi uutesse valdkondadesse (Tallinna TV) ning tööhõiveprogrammide ja pensionäride täiendavalt eraldatavate toetuste näol vabatahtlikult dubleerida ka riigi ülesandeid,» märkis kohus.
Kohtuotsust on võimalik edasi kaevata 30 päeva jooksul.