Kui viimane Vene sõjalaev 1994. aasta augusti lõpus Paldiskist lahkus, oli see väikelinn juba Keila linnajagu. Nii oli otsustanud riigikogu sama aasta märtsis – põhjusel, et enam kui pool sajandit Nõukogude armee kantsiks olnud Paldiskis polnud kohalikku omavalitsust.
Pärast järgmisi volikogude valimisi pidi Paldiski taas iseseisvaks saama ja nii 5. oktoobril 1996 sündiski. Keila ja Paldiski suhted on aga sellest 30 kuud kestnud kooselust siiani sassis.
Kuna Paldiski elanikud olid tollal talvekülma jäämas, võttis Keila kaks laenu, mis läksid väikelinna küttemurede lahendamiseks. Kui aga tuli aeg laenud tagasi maksta, keeldus Paldiski rahakotti avamast.
Ühe laenu kaheksa miljoni krooni ulatuses kattis riik. Teisega, mis koos intresside ja viivistega oli ületanud 20 miljonit krooni, jõuti riigikohtu lahendini.
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis mullu oktoobris, et kuna 6. märtsil 1996 sõlmitud laenulepingus on märgitud laenuvõtjaks Keila linn ja laenukohustuse üleminekut Paldiskile ei ole tõendatud, siis peab võla tasuma Keila.
Tulenevalt kohtuotsusest leiavad nüüd Keila linnajuhid, et Paldiski vara kuulub Keilale. Sellepärast esitas Keila linn halduskohtusse kaebuse, millega palus tühistada Harju maavanema Värner Lootsmanni korraldused anda Paldiski linna munitsipaalomandusse kahe kooli ja kahe lasteaia kinnistud.
«Lähtume just sellest kohtulahendist. Kuna varade hulka kuuluvad hoonete ja maa kõrval ka kohustused, siis on meie eesmärk seada jalule õiglus. Need tehingud olid tehtud Paldiski linna hüvanguks, aga Paldiski on jätnud teadlikult oma kohustuse täitmata. Miks peab Keila elanik selle kinni maksma?» küsis Keila linnapea Tanel Mõistus.
Riigikogus vastu võetud Paldiski linna staatust käsitlev seadus ei reguleerinud tollal varade üleminekut. Hiljem määras valitsus vaid Paldiski linnaosa piirid. «See on muidugi riigi apsakas. Riik oli noor, ei osatud täpsemini kõike ette näha,» märkis Mõistus.
Riigikogu liige Leino Mägi, kes oli aastatel 1995–2003 Keila linnapea, ütles, et asi on üsna absurdne ja lahenduse peab leidma riik.
«Riik ei osanud tookord Paldiskiga midagi ette võtta. Selle üle vaevasid pead nii peaminister Mart Laar, president Lennart Meri kui õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli. Siis leiti niisugune võimalus. Võib öelda, et Keila oli lihtsalt heauskne partner, see oli meie suur vastutulek riigile,» sõnas Mägi.
Tema kinnitusel olid kahe linna eelarved ja varad kogu aeg lahus. Aga tollase seaduse järgi sai munitsipaalvara olla üksnes linna või valla omand, linnaosal eraldi vara ei olnud.
Mägi nentis, et kuigi taasiseseisvunud Eesti riik on juba 17 aastat vana, puudub siin järjepidevus. «Keegi ei taha asjaga tegelda ega varasemate otsuste eest vastutada,» märkis ta.
Paldiski volikogu esimees Jaan Mölder, kes laenu võtmise ajal oli Paldiski linnaosa vanem, tunnistas, et laen oli linnale väga vajalik, sest tarvis oli küttesüsteemi uuendada.
«Aga Paldiskil puudub alus Keila laenu üle võtta,» tõdes Mölder. «Keila linna juhid pole kordagi selles asjas meie poole pöördunud. Tegemist on olukorraga, kus teatud ametiisikud on aastaid pead liiva all hoidnud. Mulle tundub, et Keila juhid mõnitavad meie kohtusüsteemi,» rääkis Mölder Keila kohtukaebusest.
Harju maavanema Värner Lootsmanni arvates püüavad Keila linnajuhid tõenäoliselt mängida omamoodi ninanipsu kohtule, kes jättis laenu tagasimakse kohustuse Keilale.
«Püüdes nüüd tõmmata asjade vahele paralleeli, soovivad Keila linnajuhid arvatavasti väita, et ka lasteaedade ja koolide hooned pole Paldiski linnale üle läinud,» väitis Lootsmann.
Linnapea Mõistuse teatel on Keila Paldiski võla rootslastele tasunud, võttes selleks laenu. «Meie 200 miljoni kroonise eelarve juures oli see ikka väga suur summa,» sõnas Mõistus.
Mägi teatel olevat peaminister Andrus Ansip korduvalt avalikult lubanud võla välja maksta. Paraku on rahandusminister ja regionaalminister olnud teist meelt.
«Kui kinnistud on Keila vara, siis paneme tabalukud ette ja vaatame, kus Paldiski oma lapsi koolitab. Ja 12 aasta rendi võime sisse nõuda,» ähvardas Mägi.
«Õiglane oleks, kui riik selle võla Keila linna eest tasuks,» ütles peaminister Andrus Ansip. Kuid lisas, et valitsuse otsused peavad olema konsensuslikud. Otsustamiseks on vaja, et regionaalminister ettepanekuga valitsuse poole pöörduks.