Maa-alustes käikudes saab rännata minevikku ja tulevikku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käikudest võib leida  ka eriti haruldase Euroopa koopaämbliku pesa.
Käikudest võib leida ka eriti haruldase Euroopa koopaämbliku pesa. Foto: Toomas Huik

Suurtükitorn Kiek in de Kök suletakse külastajatele terveks aastaks. Pärast taasavamist saab tornist maa-aluste käikude kaudu kulgeda nii minevikku kui tulevikku.


Läänemere maade võimsaimas suurtükitornis Kiek in de Kök käivad suured ümberkorraldused. Järgmisest teisipäevast on torn külastajatele kuni järgmise aasta septembrini suletud, sest kõik kuus korrust ja maa-alused käigud peavad saama täiesti uue sisu ja vormi. Maksma läheb see ligi 30 miljonit krooni, millest suurem osa tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ning ülejäänu maksab kinni Tallinna linn.


Tallinna linnamuuseumi arendusjuht Kalmar Ulm märkis, et järgmise aasta sügisest avaneb Kiek in de Köki külastajatele kaks võimalust – nad saavad vaadata suurtükitorni kuue korruse uuenenud väljapanekuid või laskuvad mööda kitsaid paekivitreppe maa-alustesse käikudesse.


Viimane variant kujutab endast tõelist müsteeriumi, sest suunduda saab nii kaugesse minevikku kui Tallinna ees ootavasse tulevikku.


Vana ja uus maailm


«Bastionikäikude ekspositsioon hõlmab tuhandeaastast ajavahemikku linna ajaloos ehk perioodi aastatest 1219–2219,» ütles Ulm. «Ise nimetame seda ajarändeks. Väljapaneku viimane osa käsitleb linna tulevikku, mida me praegu veel täpselt määratleda ei oskagi.»


Käikudesse jõudes on inimene tõelises üksinduses. Pinnast lasub pea kohal umbes 15 meetrit. Käikude paeseinad on kuni nelja meetri paksused. Mobiilid ei tööta. Rahulik on olla.


«Tahame siin teha erinevaid lavastusi, valgus- ja heliefekte,» ütles Ulm. «Umbes nii nagu on Inglismaal Yorki linnas. Disainerid ja kogu meie meeskond tegutseb selles suunas juba poolteist aastat.»


Trepist alla jõudes võib valida kahe käigu vahel. Tulevikku suunduvas võlvkäigus hakkab kulgema tulevikumasin, mis viib külastajad Harjumäe alt Lindamäe alla, kunagisse püssirohu- ja laskemoonalattu, millest kujuneb tulevikukamber. Teel sinna saavad inimesed näha Tallinna arengut kujutavaid põnevaid sündmusi, valgus- ja heliefekte. Tulevikumasin on nii keeruline aparaat, mille eritellimuseks käivad praegu alles läbirääkimised.


Minevikku suunduvas käigus on palju kambreid, neist igaüks hakkab kujutama teatud ajajärku Eesti ajaloost ning annab edasi ka vastava ajastu miljööd. Kujutatud on seal nii bastionide ehitusaega 17. sajandi lõpus, eelmise Eesti Vabariigi aegseid varjendeid kui ka nõukogudeaegset tsiviilkaitset.


Saladuslik käik


Külastajad saavad ka ise tegutseda, näiteks selga proovida kunagisi kummiülikondi ja pähe tõmmata gaasimaske. Kõigest ei olnud Ulm nõus veel rääkima, sest midagi peab ka saladuseks jääma.


Nõukogude ajal oli bastionikäikudes sisse seatud täiuslik varjend koos elektri, veevärgi, kanalisatsiooni ja telefoniliinidega. Rajatis pidi vastu pidama isegi tuumaplahvatusele.


1990. aastatel võtsid mahajäetud koha üle kodutud, kes nautisid kõiki olemasolevaid mugavusi. Suurem osa rauast vaheuksi ja muid metallist vidinaid rändas kokkuostu.
Harju tänava poole suunduv bastionikäik on praegu suletud umbes Mayeri treppide kohal. Käigu edasine osa on vee all. Ulmi sõnul ei julgenud isegi tuukrid omal ajal päris lõpuni minna, sest vesi muutus liiga sügavaks ja ohtlikuks.


«Mine tea, kuhu see salakäik lõpuks välja jõuab,» tõdes Ulm. «Võib-olla ongi tegemist «Viimse reliikvia» filmist kuulsaks saanud Pirita kloostrini viiva tunneliga.»


Ta lisas, et bastionikäikudega on seotud palju erinevaid legende, millest osa on kindlasti väljamõeldis, mõned aga vastavad ilmselt ka tõele. Neid lugusid hakkavad külastajatele jutustama giidid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles