Tallinnas on mitmel tänaval foorid seatud rohelisse lainesse, kuid nendes püsimiseks tuleb õige kiirusega sõita, märkis Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juht Talvo Rüütelmaa Postimees.ee lugejate esiletoodud liikluskorralduslikke küsimusi selgitades.
Liikluskultuurist rääkides tõis Postimees.ee lugejad esile mitmeid liikluskorralduslikke lahendusi, mis neid häirivad – olid need liiga sagedased parema käe ristmikud või kiiruspiirangud, liigsed foorid, kitsad ringristmikud, lamavad politseinikud, rohelise laine puudumine või muu - Talvo Rüütelmaal olid kõige kohta selgitused olemas.
«Liikluse reguleerimine ja liiklusvoogude juhtimine on oluliselt keerulisem kui see välja paistab. Fooride režiimid on viidud maksimaalsele võimalikule läbilaskevõimele ning seejuures tagades ohutuse. Juht näeb fooripäid ainult ühest suunast ning ta ei tea, mis toimub teiste suundade fooripeades. Siis võib tunduda aeg pikk ning keeld sõita asjatu, kuid see ei ole nii,» selgitas Rüütelmaa.
Vastuseks nendele, keda häiris liigne parema käe reegliga ristmike arv, märkis Rüütelmaa: «Paremakäe reegel peabki juhil tekitama ohutunde ning sundima vähendama sõidukiirust, et rahustada liiklust. Arvestades meie tänast liikluskultuuri ning lubatud sõidukiiruste massilist ületamist, siis on antud meetme kasutamine vajalik.»
Sama ütles ta 30 km/h piirangu märkide kohta. «Kiirust piirav märk hakkab häirima liiklejat siis, kui on soov sõita oluliselt kiiremini. Ühtegi piirangut liikluses ei rakendata kellegi kiusamiseks, vaid tulenevalt vajadusest.»
«Liikluskorraldus peab olema selline, et hommikul kodust lahkuv inimene ka tervelt koju tagasi jõuaks. Kiirust piiratakse sellistes kohtades, kus on väga suur liikluskoormus või on ohtlik koht,» rõhutas ta.
Foorid varustatud anduritega
«Tallinnas on ainult üks foor Rannamõisa teel, kus on punase tule takt 3 minutit. Ülejäänud foorid töötavad 72 sekundi taktis (koos kaitseajaga) ning tipptundidel 90 sekundi taktis. Mitmed kõrvalteed on varustatud
anduritega ning kui juht sõidab lohakalt ja ei järgi sõidurada, siis võib ta sattuda andurist eemale ning siis tuleb oodata juba pikemalt,» selgitas Rüütelmaa fooride töökorda.
Tema sõnul on fooride roheline laine linnatänavatel häälestatud sõidukiirusele 45-50 km/h. «Kui ületada lubatud sõidukiirust, siis jõuab täpselt punasesse lainesse,» vastas ta lugejate nurinale, miks roheline laine ei tööta. «Rohelised lained ei puudu suurematel linna magistraalidel. Ka rohelise laine puudumisel on võimalik valida sobiv sõidukiirus ning jõuda foorini lubavaks tuleks.»
Samuti lisas ta, et kui rohelises sõitvate sõidukite arv on väga suur, peavad viimased paratamatult jääma järgmist lainet ootama.
Samuti ei ole Rüütelmaa sõnul foore linnas liiga palju. «Foorid on paigaldatud vajaduse ilmnemisel ja peale tõsist kaalumist. Seega foore liiga palju ei ole.»
Lisaks on Tallinnas rakendatud nn vaba anna-teed süsteemi, kus foorist paremale on võimalik teeandmise kohustuse täitmisel sooritada pööre sõltumata foori punasest tulest. «Kahjuks paljud liiklejad ei kasuta seda võimalust ning ootavad punase tule taga asjatult, kuigi neil seda kohustust ei ole.»
Samuti lülitatakse Tallinnas suurt liikluskoormust reguleerivad valgusfoorid kollasele vilkuvale režiimile, kui liikluskoormus oluliselt väheneb.
Ringristmike või kitsaste tänavate üle nurisemist ei pidanud Rüütelmaa samuti asjakohaseks. «Kõik teed ei ole mõeldud raskeveokite liikluseks. Teed ja tänavad ehitatakse vastavalt standarditele ning neid mööda sõites ja vajaliku tähelepanu ilmutamisega on võimalik ohutult liigelda. Sageli esinevad probleemid sellistes kohtades siis, kui ühes käes on pardel või silmapliiats, teises käes hot-dog ja süles kuum kohvitass ning rooli hoitakse üksnes põlvega. Siis on seletatav, et miks sõiduki juhtimisega kurvis ei tuldud toime, kuid selline olukord ei kannata kriitikat ja on lubamatu.»
Ka nn lamavatest politseinikest ülesõit valmistas mõnedele Postimees.ee lugejatele probleeme. «Künnised paigaldatakse kohtadesse, kus on piiratud sõidukiirus ning sellises kohas on künnist võimalik lubatud kiirusega ohutult ületada. Kontrollimine on näidanud, et künnis võib põhjustada probleeme kui sõidukil kasutatakse tehase poolt mitteettenähtud velgi või rehve. Samuti siis, kui rehvi rõhk ei ole normis või sõiduki vedrustus, sealhulgas amortisaatorid ei ole töökorras,» selgitas Rüütelmaa.
Mitmed nurisesid ka vöötradade kehva nähtavuse üle ja pakkusid välja erilahendusi. «Kui juht saab aru liiklusmärgist, täppidest või millestki muust, et tegemist on ülekäigurajaga, siis on tal kohustus anda teed jalakäijale. Põhjendus, et ma soovi jalakäijale ülekäigurajal teed anda, sest näen joone otsi täppidena, ei ole veenev,» arvas aga Tallinna liikluskorraldaja.
«Juht peab roolis olles keskenduma sõiduki ohutule juhtimisele ning mitte tegelema kõrvaliste asjadega. Ka sügav emotsionaalne seisund võib viia mõtted sedavõrd mujale, et tähelepanu liikluses toimuvast hajub ja tulemuseks võib olla liiklusõnnetus,» rõhutas ta.