Täna kõigile sügisel kooli minevatele Tallinna lastele käskkirjaga koolikohad kinnitanud haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitas, et pealinna valitud lähenemine koolikohtade jagamisel oli ainuõige, kuid võib-olla tasub kaaluda kooliavalduste arvu piiramist.
«Oleme suutnud tagada esimeses ringis 80 protsendi avalduse esitanud lapsevanemate soovid ja praeguse seisuga kindlustanud 97-98 protsendiliselt lastevanemate soove arvestades lastele kodulähedused koolid,» kinnitas haridusameti juhataja Postimees.ee'le. «Kui oleksime teinud rahvastikuregistri andmete alusel, siis oleks rahulolematute hulk olnud 3-4 korda suurem. Selles osas talitasime õigesti.»
Ent tema sõnul on arutluse koht, kas tulevikus tasuks piirata lapse kohta lubatud kooliavalduste hulka, näiteks kahega. «Aga siis võib öelda, et miks kaks, mitte kolm - üks koolikoht kodu lähedal, teine teel tööle, kolmas vanaema lähedal... Haridusameti seisukohalt oleks muidugi lihtsam – üks avaldus, üks koht. Kuid me oleme demokraatlik riik ja anname valikuvõimalusi,» sõnas Pajula.
Ta kinnitas, et komisjon nägi koolikohtade jagamisel kõvasti vaeva, kuid täitis endale püstitatud eesmärgid.
Lastevanemate paanika pani ta täielikult ajakirjanduse süüks, kes teemat kriitiliselt kajastanud. Küsimusele, kas tänavune tulemus võiks järgmisteks aastateks lapsevanemaid maha rahustada ning korraldus paika loksuda,vastas Pajula: «Ma arvan küll. Eks see ole vanema õigus oma last loksutada 5-6 kooli vahet, aga kui teisalt nähakse, et koht samasse kooli saadakse kätte hoolimata sellest, et laps pole katsetel käinud, siis see on mõttekoht.»
«Millega me kohe ei arvestanud või millele alateadlikult ei mõtelnud, oli see, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehti veel teinegi muudatus - õpilaste arv klassides vähendati 26 lapseni,» lisas Pajula. Tema arvates oleks võinud lubada erandeid. Nii oleks mõnes koolis 28 või 30 õpilase lubamine võimaldanud vähemate klassikomplektidega piirdumist. «Tallinna peale oleks saanud 27-28 klassikomplekti vähem teha.»
«Näiteks kui mõnesse kooli määrasime 58 õpilast ja need kõik kooli tulevad, peaks kool avama kolm klassikomplekti, igas 16 õpilast. Aga oleks saanud samahästi kaks 28-29-lapselist komplekti teha. See jäikus on probleemiks.»
Haridusameti juhataja tõdes, et ühtlaselt polnud võimalik kõigisse Tallinna koolidesse lapsi juurde määrata. Arvestati nii koolide võimalusi kui seda, palju soovijaid piirkonnas elas.
Rohkem lapsi said need koolid, kus linnaositi rohkem elanikke ja vähem koole – eriti tõi ta välja Piritat ja Nõmmet.
Komisjon määras kodukoha järgi osa lapsi ka kõrgete konkurssidega eliitkoolidesse, kuid Pajula sõnul mitte väga palju. «Selge, et Estonia puiesteel ja Hariduse tänaval on elanike arv väiksem kui näiteks Kadrioru kandis, kus uuselamuid rohkem,» viitas Pajula Prantsuse lütseumi, reaalkooli ja Inglise kolledži piirkonnale.