Keila elanike arv kasvas üle 10 000

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keila gümnaasiumi uue hoone avamine.
Keila gümnaasiumi uue hoone avamine. Foto: Mihkel Maripuu

9. mail registreeriti Keila linna 10 000. elanikuna vaid paari nädala vanune Ott Tomingas.


«Keila elanike arv on järjepidevalt kasvanud alates Nõukogude Armee lahkumisest alates,» kinnitas linnapea Tanel Mõistus.

Mõistuse hinnangul on Keilal nüüd väärtused, mida ennustas 1938. aastal Keila esimene linnapea Johann Tähe: «Keila tulevik on selles, et kes ei taha elada suures linnas (s.o Tallinnas), see tuleb Keilasse. Siin võib ehitada oma ilusa majakese, harida väikest maalapikest ja elada rahus.» Ka Oti vanemad Anni ja Indrek tulid mõni aasta tagasi Keilasse elama just Tallinnast.

Keila arengu aluseks peab linnapea keskkonnaprojekti, mille käigus on Keilasse rajatud kogu tiheasustuspiirkonda kattev puhta joogiveevõrk ja reovee kogumissüsteem. «Kümmekonna aastaga sai puhta vee nappuses hääbuvast linnast Vabariigi Presidendi konkursi «Kaunis Eesti kodu 2009» võitja,» tõdes Mõistus.

Olulisteks sammudeks arengus peab linnapea ka Keila Tervisekeskust, uut koolihoonet, terviseradade kompleksi. «Elanike arvu suurendamine pole meile eesmärk omaette. Tegutseme ennekõike oma elanikele parema elukeskkonna loomise nimel. Elanike arvu suurenemist võtame kui rahva tunnustust meie valikutele,» lisas Mõistus.

Keila elanike arv suureneb jätkuvalt. Eilse seisuga elab Keila linnas 10 003 inimest.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles