Euroopa kultuuripealinna seinad on täis soditud

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna vanalinn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi hulka ning on osake tänavusest Euroopa kultuuripealinnast, on jõhkralt täis soditud.


Seinasodijate all kannatavad ka kõik teised Tallinna osad, kuid vanalinnas liigub iga päev tuhandeid turiste, kellele täissoditud keskaeg vaevalt eriti head muljet jätab. Juba mitu nädalat riivab vanalinnas Raekoja platsi poole suundujate silma ühe Kullassepa tänava maja sein, mis on väga jõhkralt ära soditud. «Selliste asjade fikseerimine on munitsipaalpolitsei ülesanne. Sellel majal on omanik ja omanik peaks selle asja korda tegema. Selle asjaga tegeleb ilmselt mupo,» ütles kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Ivo Parbus.

«Raekoja vahetus läheduses olevad kritseldused on juba menetlusse võetud,» kinnitas munitsipaalpolitsei pressiesindaja Monika Lestberg. «Munitsipaalpolitsei on tegelenud grafitiga nii patrullimise käigus avastatud kordadel kui ka kaebuste korral. Iga juhtumit käsitletakse eraldi. Patrullimise käigus on teolt tabatud ka sodijaid,» lisas ta.

Parbus ütles, et linnaosavalitsuse ja mupo vahel on hea koostöö. «Alles eile tuli nendelt teade, et Vabaduse väljakul on üks betoonääris täis soditud ning täna saatsime väljakut hooldavale firmale palve see asi korda teha. Minu teada ongi nad juba tegutsema asunud,» rääkis Parbus reedel.

Ta ütles, et mõistab ka neid vanalinna majaomanikke, kes eriti ei rutta täissoditud hooneid korda tegema. «Neil võib olla ikkagi kibedus hinges. Nad teevad korda muinsuskaitse all olevaid vanalinna maju ja siis muudab keegi nende sageli üsna kuluka töö nulliks,» lausus Parbus.

Mupo esindaja aga leidis, et grafitile ehk siis praegusel juhul fassaadide ja ehituslike elementide labasele täissodimisele tähelepanu mitte pööramine aga annab sodijatele vaid hoogu juurde. «Kui mõni kritseldus jääb seinale mingiks ajaks püsima, siis tekib sinna kiirelt uusi kritseldusi juurde. Meie soovitus ehitiste omanikele on võimalikult kiirelt kritseldused eemaldada. Puhas sein, kust kritseldused kiirelt kaovad, ei kutsu enam sodima, sest kaob efekt, mida sodijad taotlevad,» soovitas Lestberg.

«Kui ehitise fassaad on juba korduvalt sodijatele silma jäänud ning seda rikutakse pidevalt, siis soovitame kindlasti ühendust võtta grafitit eemaldavate firmadega, et koostöös spetsialistidega oleks võimalik leida parim variant puhastamiseks. Tänapäeval on juba olemas vahendeid, mida kasutades on hiljem lihtsam pahalaste tegusid puhastada.

Vanalinnas võib väiksemaid kritseldusi leida peaaegu kõikide hoonete seintelt. Markantsemad kohad on Nunne tänaval Koorti «Metskitse» kohal asuvate Toompea tagaseinad, kus sodijad on ennast üsna karistamatult tundnud. Kole on ka Aia tänaval asuv kauplusehoone, mida sodijad on rünnanud kõigist neljast küljest.

Üksikutes kohtades, näiteks Nunne tänaval või Lühikeses Jalas leidub ka tõelisi tänavakunsti teoseid. Parbuse sõnul on aga needki suure tõenäosusega illegaalsed, sest vaevalt et muinsuskaitse iidses vanalinnas moodsat kunsti viljeleda lubaks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles