Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

VIDEO: kuidas teha vahet valgel puravikul ja valgel kärbseseenel?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Tänavusel Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusel on välja pandud 150 erinevat seeneliiki, mille seas on söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid ja ka mürgiseid liike.

«Inimesed tunnevad mürgistest seentest enam jaolt vaid punast ja valget kärbseseent, kuid tegelikult on neid palju rohkem,» ütles näituse kuraator Marja-Liisa Kämärä.  Tema sõnul on Eestist leitud üle 7000 seeneliigi, millest vaid 400 on määratletud inimesele söödavatena. «Seega rahva seas levinud tarkus korjata vaid neid seeni, mida tunned, on vägagi kohane,» ütles Kämärä.

Näituse eesmärgiks on anda ülevaade seeneriigi mitmekesisusest ja õpetada inimesi eristama neile mürgiseid ja ohutult söödavaid liike. «Liialdamata võib öelda, et seenenäituselt saab elutähtsat teavet – mis on söödav, mis tapab ning kuidas neil vahet teha,» ütleb Kämärä.

Kämärä sõnul on sel aastal fookuses ka nõndanimetatud seeneussid. «Lisaks seeneussidele meeldib seentega maiustada ka paljudele teistele, alates nälkjatest ja lõpetades karuga,» tutvustas kuraator selleaastast näitust.

Kämärä sõnul on tänavu väga hea seeneaasta ja eksponaatide korjamine probleemiks ei olnud. «Eile hommikul läksime 10-liikmelise tiimiga hommikul metsa ja pärastlõunaks oli meil 150 erinevat liiki olemas,» rääkis Kämärä.

Et iga päev külastajate ees ilusad seened oleks, viiakse riknenud tagasi metsa loomadele ja seeneussidele söögiks. Asemele tuuakse ilusad metsavärsked seened. «Puravikud riknevad kiiresti ja need vahetame välja, aga kukeseened säilivad hästi,» rääkis Kämärä.

Loodusmuuseumi 55. seenenäituse raames avatakse aga ka teine väljapanek. Tänasest alates saab Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis vaadata ülevaadet põnevamatest seenenäituse plakatitest läbi ajaloo, millest vanimad pärinevad 1940ndatest aastatest.

Tagasi üles