Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Keskkonnakaitsjad viivad Reidi tee vaidluse ringkonnakohtusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Reidi tee skeem. | FOTO: Kommunaalamet

Keskkonnakaitsjad peavad Reidi tee ehitust lubavat halduskohtu otsust üllatavaks ning annavad mõista, et viivad vaidluse ringkonnakohtusse.

Looduskaitsjad tõdevad kümne keskkonnaühenduse allkirju kandvas ühispöördumises, et Tallinna halduskohus ei rahuldanud kolmapäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebust tühistada Reidi tee teise etapi ehitusluba. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) väljendab pettumust, et sellises olulises keskkonnaküsimuses pole ei kohaliku omavalitsuse ega kohtu tasandil lähtutud ettevaatusprintsiibist.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebus põhines peamisel asjaolul, et projektile pole koostatud nõuetekohast keskkonnamõju hindamist (KMH). Halduskohus viitab oma otsuses muu hulgas eelnevalt tehtud valdkondlikele uuringutele ning kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsiooni kohustusele tõendada projekti ohtlikkust keskkonnale.

«Valdkondlikud erialauuringud eraldi ei tohi ega saagi asendada keskkonnamõju hindamise protseduuri, kuna see võimaldab kõrvale hiilida reast kvaliteedigarantiidest, mida KMH koostamine ette näeb. KMH protsessis on muu hulgas kohustuslik avalikustada eksperdi arvamus, kooskõlastada mõjuhinnang teiste pädevate asutustega, samuti on kindlalt sätestatud ekspertidele esitatavad nõuded ja avalikustamise kord. Valdkondlike uuringute puhul neid garantiisid ei ole. Selline praktika toob kaasa läbipaistmatud, ebausaldusväärsed ning halvasti kontrollitavad uuringud, mille puhul halvimal juhul keskkonnahoid võib osutuda teisejärguliseks,» seisab pöördumises.

Keskkonnakaitsjatele üllatavalt märgib halduskohus oma otsuses, nagu oleks kaebaja, praegusel juhul MTÜ Eesti Roheline Liikumine, pidanud tegema uuringud, et tõestada Reidi ree rajamise ohtlikkust keskkonnale. «Sellise tõendamiskoormise seadmine vabaühendusest kaebajale on lubamatu ning on vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti keskkonnaõiguse aluseks oleva ettevaatuspõhimõttega ning halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõttega. Neist põhimõtetest lähtuvalt on arendajal ja avalikul võimul kohustus nii avalikkust kui ka kohtuid veenda selles, et plaanitud tegevus on ohutu. Vastupidine olukord, kus keskkonna eest seisjatel lasub kohustus tõendada tegevuse ohtlikkust, on aga eeltoodud printsiipidega vastuolus. Tegevuse ohtlikkust saabki hinnata KMH käigus, mis on avalik menetlus. Alternatiivsete uuringute tellimise kulud oleksid vabaühendustele ilmselgelt ebamõistlikud ja selline kohtupraktika tõkestab juurdepääsu õigusemõistmisele viisil, mis on selges vastuolus rahvusvahelise Aarhusi konventsiooniga,» seisab pöördumises.

MTÜd Eesti Roheline Liikumine kohtus esindanud Karin Marosov sõnab otsust kommenteerides, et kohtuotsuse puhul on üllatav ka see, et kohus asus ise hindama ja põhjendama, miks kümme aastat tagasi teistsugusele teeprojektile tehtud KMH on aja- ja asjakohane. Selliseid põhjendusi, rääkimata erialaspetsialistide hinnangutest, ei nähtu Tallinna linna otsusest KMH algatamata jätmise osas.

«Ringkonnakohtult ootame otsuse edasikaebamise korral vastust, et milline on siis ehitusloa väljastaja roll KMH menetluses ning kas tõepoolest saab seda rolli asendada kohus, asudes nii-öelda vajalikke põhjendusi kokku koguma erinevatest võimalikest hilisematest dokumentidest,» märkis Marosov.

Keskkonnakaitsjad rõhutavad, et olulistes keskkonnahoiu küsimustes tuleb tegutseda ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning KMH läbiviimise protsessis kindlustada läbipaistvus ning pädevaid osapooli kaasav lahendus, mille tulemusena suureneb keskkonnakasu.

Tagasi üles