Pirita-Kosel asuvas ühes ridamajas lasi korteriühistu paigaldada maja hoovi hulkuvate kasside püüdmiseks puuri, vanem korteriomanikust naine on aga niisugusele asjale kindlalt vastu, sest peab seda kodukasside ahistamiseks.
Pirital puhkes ridamaja elanike vahel kassitüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Talu, kes ise kodus kasse peab ja ka võõraid hiirekuningaid toidab, ei taha kuidagi leppida sellega, et eelmise aasta kevadel lasi korteriühistu ridamaja hoovi paigutada hulkuvate kasside püüdmiseks puuri. Ta peab seda kodukasside ahitamiseks, sest tema või mõni teine majaelanik ei saa enam oma lemmiklooma aeda lasta.
«Täpselt aasta tagasi märkasin ühel päeval, et aeda männi alla on kasside püüdmise puur ilmunud ja üks kass oli ka sees,» kirjeldas Talu olukorda. «Läksin kohe välja ja lasin kassi vabadusse ning tõin puuri ära. See on ikka täielik omavoli. Lemmikloomadel on täielik õigus siin aias jalutada.»
Naine märkis, et niisugune kasside püüdmise kord tuleb korteriühistu üldkoosolekul kinnitada, kuid midagi sellist tehtud ei ole. Talu on isegi politsei poole pöördunud, aga pole mõistlikku vastust saanud.
Kassid teevad pahandust
Talu naaber Priit (perekonnanimi on toimetusele teada) selgitas, et korteriühistu juhatus oli talle teinud ülesandeks koostööd mupo ja loomade hoiupaigaga korraldada hulkuvate kasside püüdmine maja hoovis.
«Hulkuvaid kasse on vaja püüda sellepärast, et neid on siin nii palju ning mina ja mu poeg oleme saanud nakkuse, mille kohta Merimetsa haiglas öeldi, et see on kassihaigus, mida põhjustavad hulkuvad kassid,» ütles Priit. «Pealegi lasevad kassid hoovis ja terrassidel kõik kohad täis, isegi lapsevankrisse on nad sirtsutanud.»
Ta lisas, et korteriühistu tegigi siis MTÜ-le Loomade Hoiupaik hulkuvate loomade püüdmise avalduse. Aasta jooksul on ära viidud üle kahekümne kassi. Kõik toimub nii, et kui mõni loom on puuri jäänud, siis helistab Priit hoiupaika, kust tullakse kohale ja viiakse loom minema.
Priit kinnitas, et ta on hulkuvate loomade püüdmise kooskõlastanud ka mupoga, kust on saanud vastava nõusoleku niisuguseks tegevuseks.
Mupost sai Postimees vastuse, et Tallinnas korraldab hulkuvate loomade püüdmist linnavalitsuse ülesandel MTÜ Loomade Hoiupaik ehk loomi võib püüda vaid loomapüüdja, kasutades selleks vastavaid riistu. Kõne all oleva ridaelamu puhul on aga tegemist sealse korteriühistu ja loomapüüdja vahelise kokkuleppega, et kasutatakse ühistu omanduses olevat puuri. Seega on tegevus igati seaduslik.
Kassilõksud kadusid
Priidu sõnul pani loomade hoiupaik algul oma puuri ridamaja hoovi, kuid proua Talu viis selle paaril korral minema. Üks niisugune tegevus on isegi videolindile jäädvustatud. Pärast seda lepitigi loomapüüdjaga kokku, et kasutatakse Priidu hangitud puuri, mis asub praegu tema korteri terrassil, kuid naabrinaine on sedagi lõhkumas käinud.
«Maja hoov ei ole ühegi elaniku eravaldus vaid kuulub korteriühistule ning kui kellegi kodukass viiaksegi puuriga minema, siis on omanikul võimalus oma lemmikloom hoiupaigast kätte saada,» selgitas Priit. «Kass vaadatakse hoiupaigas üle, vaktsineeritakse, vajadusel steriliseeritakse või kohitsetakse.»
Ridamaja korteriühistu juhatuse esimees Valentin Ivanov kinnitas, et juhatus oli tõesti teinud Priidule ülesandeks hulkuvaid kasse püüda. Enne seda oli juhatus korjanud maja elanikelt ka allkirju, et pöörduda loomade hoiupaiga poole palvega hulkuvate loomade püüdmiseks, kuna kasse luusis maja ümber tõesti palju.
Politseist Postimehele laekunud vastuse järgi ollakse teadlik, et proua Talu toidab hulkuvaid kasse ning teistele majaelanikele see ei meeldi. Samuti teab politsei, et Talu on püüdnud loomade hoiupaigale kuuluvaid puure minema viia või lõhkuda ning on seetõttu sattunud nii maja teiste elanike kui loomade hoiupaiga töötajatega konfliktidesse, mis on kaasa toonud mitu süüteomenetlust.