Haridusamet: koolikohta vajavate laste arv selgub pärast 1. maid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk Westholmi gümnaasiumi 1. klassi sisseastumiskatsetelt.
Hetk Westholmi gümnaasiumi 1. klassi sisseastumiskatsetelt. Foto: Mihkel Maripuu

Väidetavalt on Tallinnas umbes 500 tulevast 1. klassi õpilast, kes tegid koolikatseid ühes või mitmes kohas, kuid jäid igal pool ukse taha. Linna haridusameti kinnitusel selgub alles pärast 1. maid, kui paljudele lastele on vaja määrata elukohajärgne kool.

Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori ja elukohajärgse kooli määramise komisjoni esimees Meelis Kond ütles Postimees.ee`le, et 1. maiks peab iga lapsevanem talle pakutud koolikohaga kas nõustuma või sellest loobuma. Seejärel selgubki, kellele tuleb koolikoht määrata ning kui palju kohti on täidetud ja täitmata.

Ta lisas, et elukohajärgse kooli määramise korra järgi on põhiline kriteerium see, et kool asuks lapse kodule võimalikult lähedal ning kas seal õpivad ka pere teised lapsed. Loomulikult tuleb arvesse võtta, kui paljuon selles koolis vabu kohti. Kui ühele ja samale kriteeriumile vastab rohkem lapsi, kui on vabu kohti, siis eelistatakse last, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud varem.

«Sellist võimalust, et Lasnamäe lapsele määratakse Mustamäe kool või vastupidi, ei saa tekkida,» kinnitas Kond.

Kesklinna koolide 1. klassidesse püüdlevate laste ülemäära suure konkurentsi leevendamiseks on välja pakutud idee, et nõrgematesse koolidesse võiks saata tugevamaid juhte ja õpetajaid, et niimoodi koolide taset ühtlustada.

«Kõik algab sellest, milliste kriteeriumide järgi lahterdada õpetajaid ja koolijuhte tugevateks ja nõrkadeks,» ütles Kond. «Täna mõõdetakse koolide edukust ainult riigieksamite tulemuste alusel, kuid on ka teisi kriteeriume, nagu lapse enesetunne koolis, huvitegevus, tugiteenused ja palju muud.»

Kondi sõnul on tugevamaid ja nõrgemaid koole aga Tallinnas ühendatud küll. Näiteks Väike-Õismäe gümnaasiumi ja Õismäe humanitaargümnaasiumi ühendamisel tekkis Õismäe gümnaasium, Pelguranna põhikool aga ühendati Karjamaa gümnaasiumiga ning Sõle põhikool Pelgulinna gümnaasiumiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles