Üks nõrgemate koolide jalule aitamise eestkõnelejaid, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur leidis, et erinevate koolide taseme ühtlustamist ja sellele eelnevat paanikat, mille tulemuseks on suured soovijate arvud teatud koolidesse, ei lahenda ühegi administratiivse meetmega, peale ühe.
«Tuleb korrastada haridusvõrku, teostada head koolijuhtide valikut ja sealt edasi mehitada koolid pädevate ja edasipüüdlike juhtkondade kui kooli arengumootoritega,» leidis ta. «Koolijuhid ja koolide juhtkonnad peavad tegutsema arendusmeeskondadena. Kooli juhtimine ei ole kooli komplekteerimine ja tunniplaani koostamine. Sellega saab iga ametnik hakkama. Ka õpetajad ei satu iseenesest kooli tööle, samuti õpilased õppima – nad jäetakse ukse taha teatud kriteeriumide järgi. Kui nendeks on kooli väärtused, mis soodustavad õpilase arengut parimal moel, siis on hästi.»
Imed ilmetute seinte vahel
Samuti pole õige, kui koolid üritavad iga hinna eest mõne konkreetse õpetaja töökohta või tunnikoormust säilitada, leiab Agur. «Kui need põhimõtted on hägustunud, siis loetleme taas koole, kuhu ei soovita minna, milles puudub õppimist soodustav õhkkond,» ütles ta.
Agur on veendunud, et koolist teevad kooli peamiselt seal töötavad inimesed. «Ka kõige ilmetumate seinte vahel saab korda saata imelisi asju. Küsimus ongi selles, kes seda teevad,» ütles ta ja lisas, et koolijuht peab oma õpetajate eest hoolitsema ja seda mitte sotsiaalhoolekandelikust aspektist, vaid õpilaste arengu seisukohast. «Kui koolijuht seda ei taipa, siis peab seda taipama koolipidaja – KOV, kes määrab koolijuhi,» ütles Agur.
Katsed koolidesse, kuhu on soovijaid rohkem kui kohti, on tema sõnul ajutine demokraatlik lahendus. «Ainuvõimalik selle olukorra lõpetamiseks on minu arvates halva maine ja viletsamat õppekvaliteeti pakkuvate koolide taseme tõstmine heade koolide tasemele,» rääkis Agur, et pooldab Soome varianti, kus eelisarendatakse kehvema tasemega koole. «Minu arvates see variant on kõige töökindlam. Aga veelkord – koolipidajal peab selleks tõsine huvi olema,» ütles ta.
Tugevamad võtku nõrgad oma tiiva alla
«7-aastaste võimekamate laste «majakatena laiali pihustamist» üle kogu olemasoleva koolivõrgu ei pea ma hoopiski mitte õigeks. Minu moto ja ka riigi Püha Ülesanne peaks olema: «halvad koolid heaks»,» lisas Agur.
Tallinnas tuleks keskenduda tema sõnul tugevate põhikoolide ülesehitamisele. «Siis on ainest ka tugevate gümnaasiumide tekkeks. Praegune korrastamata koolivõrk vajab muudatusi. See on ju peaaegu muutumatuna püsinud alates 60ndatest, kui ehitati Mustamäe ja Õismäe rajoone.»
Tema sõnul on võimalik ka olukord, kus olemasolevad tugevad koolid ühendavad enda (ka nime) alla mittetoimetulevad koolid. «Ka kaubamärk ja maine maksavad – õieti teevad täna need põhilise töö inimeste teadvuses. Kuid nad püsivad tugevatel alustel, milleks on neis koolides võimaldatav hea haridus,» leidis Agur.