Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Analüüs: süstlavahetusteenuse alustamine Sitsi 28 majas on seaduslik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Süstlad. | FOTO: Scanpix

Süstlavahetuse teenuse avamine Põhja-Tallinnas aadressil Sitsi 28 on kooskõlas pinna ehitisregistri järgse otstarbega ja seega seaduslik, näitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellimusel valminud juriidiline analüüs.

Tänavu juunis avaldas Tallinna linnaplaneerimise amet seisukoha, et kuna aadressil Sitsi 28-61 asuva mitteeluruumi ehitisregistri järgne kasutusotstarve on «muu kaubanduspind», ei tohiks sinna kahjude vähendamise keskust luua.

Õigusbüroo Laesson ja Partnerid OÜ tehtud analüüsist järeldub, et süstaldega seonduv tegevus on vastav kaubandushoone kasutamise otstarbele ja seega Sitsi tänav 28-61 mitteeluruumi kasutusotstarve seoses kahjude vähendamise keskuse süstaldega seotud tegevusega ei muutu. Analüüsi tulemustest lähtudes jätkab TAI ettevalmistustega, et avada Sitsi asumis lähinädalatel kahjude vähendamise keskus süstlavahetusteenusega. Keskus avatakse etapiviisiliselt, esialgu kolmel päeval nädalas paari tunni kaupa ja keskust külastaks sel perioodil hinnanguliselt kuni 10 klienti päevas.

«Vajadus kahjude vähendamise keskuse järele Põhja-Tallinnas muutub üha aktuutsemaks, seda eriti eelmisel nädalal avaldatud statistika valguses – Eestis kasvab nii uute HIVi nakatunute kui ka üledoosist põhjustatud surmade arv,» ütles TAI direktor Annika Veimer. «Sellised keskused on oluline lüli HIVi leviku piiramisel, samuti sõltlaste ravile suunamisel. Kahjude vähendamise keskused on rahvusvaheliselt levinud ja teaduspõhiselt tulemuslikud. Kahjude vähendamise keskuse professionaalsed töötajad saavad sõltlasi aidata ja ühiskonda tagasi tuua. Meie peame pakkuma keskuse tööks tuge ja kogukond mõistmist,» lisas Veimer.

Ta kinnitas, et TAI pöörab kahjude vähendamise keskuse avamisel suurt tähelepanu piirkonna turvalisusele – paigaldatakse kaamerad ja lisavalgustus, piiratakse keskuse klientide liikumistrajektoorid, kasutatakse ka mehitatud turvateenust. «Mõistan kogukonna muret, kuid pikemas perspektiivis aitab keskus piirkonna turvalisust hoopis suurendada: sõltlased saavad kasutatud süstlad ära anda ja neid visatakse vähem maha, sõltlasi suunatakse ravile ja nii edasi,» ütles Veimer. «Kogemused teistes keskustes ei näita piirkonnas kuritegevuse suurenemist.»

Tervise Arengu Instituut on Põhja-Tallinnasse otsinud kahjude vähendamise keskusele ruume alates eelmise aasta lõpust. Selle käigus on kaalutud 12 võimalikku asukohta, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes jäi Sitsi 28 sobivaimaks lahenduseks. Sitsi asum jääb Põhja-Tallinnas piirkonda, kus päeva jooksul liigub enim narkootikumide tarvitajaid, teenust vajatakse enim ning keskuse avamisega ei ole enam võimalik viivitada.

Tallinnas töötab lisaks Sitsi 28 avatavale keskusele kaks keskust kesklinnas, millest ühes vahetatakse ka süstlaid. Lisaks vahetatakse süstlaid väljatöö käigus. Kokku on Eestis 12 kahjude vähendamise keskust.

Eestis on hinnanguliselt 9000-10 000 narkootikume süstivat inimest, nendest ligi 6000 elab Tallinnas. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene üledoosi tagajärjel, mis on peamiselt seotud uute fentanüüli analoogide turule jõudmisega. Eestit iseloomustab Euroopa Liidu kõrgeim narkootikumide süstimise levimus ning kõrgeim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta.

Tänavu 1. augusti seisuga on Eestis uusi HIVi nakatunuid registreeritud 151 isikut, mis on ligi 25 protsendi võrra enam kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul. Samuti on suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu suri esimese viie kuu jooksul üledoosi tõttu 39 inimest, siis tänavu on samal perioodil on surmasid juba 54.

Tagasi üles