Kopli liinide elanikke tahetakse Lasnamäele ümber asustada, kuid nood ajavad kõrgete elamiskulud kartuses sõrad vastu. Neid ootab seal üle saja vaba korteri, mujal on vaid üksikuid vabu üüripindu
Abivajajad kardavad Raadiku munitsipaalkorterite kõrgeid kulusid
17. aprill 2011, 22:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olgu siin, mis on, aga elamine on odav. Raadikul on elamine nii kallis, et me kolime sealt varsti siia tagasi, aga siis juba mitte korterisse, vaid puu alla,» on tüüpiline Kopli liinide elanike vastus küsimusele, miks nad ei taha linna poolt pakutavatesse kõigi mugavustega korteritesse kolida. Liinidelt tahab linn ümber asustada 68 üürikorteris elavat leibkonda.
«Munitsipaalkorteri taotlemisel ja üürile saamisel peab üürnik ise mõistma sellega kaasneva kulu suurust ja hindama oma võimeid võetavate kohustustega toime tulla, samuti hindab korteritaotleja võimekust eluasemekomisjon – seega on munitsipaalkorterisse majutamise eelduseks võimekus üüri- ja kommunaalkulude maksmisega toime tulla. See mõistagi ei välista toimetulekuraskuste tekkimist peale munitsipaalkorterisse kolimist, näiteks töötuks jäämine vms. Sellisel juhul on raskustesse sattunud üürnikul võimalik taotleda toimetuleku- ja eluasemetoetust,» vastas Tallinna linnavaraamet Postimehe küsimusele üürnike hirmude kohta.
«Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Nimetatud ülesande täitmiseks võib volikogu tunnistada munitsipaaleluruumi sotsiaaleluruumiks,» selgitas linnavaraameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg.
Rahva seas liiguvad kuulujutud selle kohta, kuidas maksujõuetuid inimesi karjakaupa uutest munitsipaalmajadest välja tõstetakse. Ametlikud andmed näitavad hoopis midagi muud.
Raadikul on valminud kokku üheksa elamut, millest esimesed valmisid 2009. aastal, III etapi majad valmisid 2010. aasta lõpus ja inimesed kolisid sinna sisse 2011. aastal. Raadiku tänava elamutes on 1215 korterit, neist 1093 korterit on asustatud. Tänavu 28. veebruari seisuga oli sealsetes elamutes 146 üürivõlglast. Välja on sealt tõstetud kolme korteri elanikud.
Tallinna linna omandis olevate ja linna poolt üüritavate korterite koguarv oli tänavu 1. jaanuari seisuga 5616. Sama kuupäeva seisuga oli üürivõlglasi 1159. Mullu tõsteti elanikud välja 29 linna poolt üürile antud korterist.
Üürivõlglastest rääkides rõhutavad linnaametnikud võlgade «statistilist» iseloomu. See tähendab, et enamus võlgnikke maksab oma arveid väikese viivitusega, mitte ei jäta neid maksmata. Samuti tehakse ka tõsist võlaennetus- ja nõustamistööd, ära hoidmaks võlasumma lootusetuks kasvamist.
Linnavaraameti andmetel on munitsipaalmajades pikaajaliste üürivõlglaste arv viimasel ajal vähenenud. Pikaajaliseks võlglasteks loetakse selliseid üürnikke, kellel on tasumata vähemalt kolme kuu arved.
«Käesoleva aasta esimese kvartali lõpu seisu võrdluses aastalõpu seisuga on näha, et pikaajaliste võlglaste arv on vähenenud 383-lt 332-le. Need pikaajalised võlglased moodustavad 29,5 protsenti võlglaste üldarvust, nende võlg moodustab aga 70,5 protsenti koguvõlast,» selgitas Pärtelpoeg.
Ta lisas, et ajutistesse makseraskustesse sattunud inimeste arv on seevastu kvartaliga kasvanud 11 inimese võrra 776-lt 787 inimeseni, samas on lühiajaliste võlglaste koguvõlg vähenenud kvartaliga 839 euro võrra (140 261 eurolt 139 422 eurole). Enamus nendest tasub oma võla esimesel võimalusel, tavaliselt järgmisel palga- või pensionipäeval.
Üürnikud ei näe asja pooltki nii roosilisena. «Elan Raadiku munitsipaalmajas, maksan 25 krooni (ca 1,6 eurot) ruutmeetri eest. Olen üks esimesi, kes siia kolis, sellest ka soodsam hind. Praegu pidi olema 30 krooni (ca 1,9 eurot) ruutmeeter. Kui ma võtan keskmise korteri suuruse, mis pidi siin olema ca 55 ruutmeetrit, siis lihtne kalkulatsioon näitab, et vaid üür on siin uutele üürnikele 1650 krooni (ca 105,4 eurot) pluss kommunaalmaksud. Ehk siis talvel kokku ca 4000 krooni (ca 255,6 eurot). Mis munitsipaalist me räägime? Tegemist on tavalise turuhinnaga!» kirjutas netikommentaator nimega Tom Lasnamäelt.
«Kui olin töötu ja ei saanud kolm kuud maksta, siis teavitasin maja haldajat ja tegin ettepaneku, et tasun võlgnevuse neljas jaos, kuna teisiti ei ole võimalik. Seda mulle ei võimaldatud. Kaevati Tallinna Üürikomisjoni ja lõpetati minuga ühepoolselt leping. Vaidlustasin otsuse kohtus, üüri tasusin ikkagi nelja kuu jooksul, nagu ettepaneku tegin. Haldaja esindaja soovitas mul SMS-laenu võtta, et üürivõla tasutud saaks,» kirjeldas ta oma kogemusi.