Läinud nädalal said mitukümmend Põhja-Tallinnas asuvate Kopli liinide ja Sepa tänava piirkonnas elavat leibkonda linnaosavalitsuselt kirja, milles palutakse vabade munitsipaalkorterite seast enesele meelepärane välja valida ning sellest 2. maiks linnale teada anda.
«Juhul, kui Te ei soovi pakutavaid eluruume üürile võtta, palume keeldumine saata või tuua Põhja-Tallinna valitsusse. Pakutavate eluruumide üürimisest jätkuval keeldumisel oleme kahjuks sunnitud korraldama ümbermajutamise kohtu kaudu,» ei puudu kirja lõpust ka veidi ähvardav noot.
Kopli liinidel aga käib elu omasoodu ja vähemalt praegu ei kavatse sealsed üürnikud kuhugi kolima hakata. «Mina ei lähe siit kuskile, kui majast välja tõstavad, jään siiasamasse puu alla ja hakkan koos bomžidega supiköögis käima,» lausus hilises keskeas naisterahvas, kes on 2. liinil mitukümmend aastat elanud.
«Pakutakse kortereid Lasnamäele, Raadikule. See on siit 16 kilomeetrit. Normaalne oleks, kui saaks siit viie kilomeetri raadiuses korteri, siis võiks isegi mõelda,» arvas neljakümnendates mees, kes on liinidel kogu oma elu elanud.
«Ei õnnestu neil siit rohkem kedagi ära ajada. Kes oli nõus minema, läks juba ammu. Teised ei lähe kuskile. Ja kui meid välja tõstetakse, elame siin edasi nagu need,» osutas ta naabermajale, kus pidi peremehetsema kriminaalse taustaga kodutute seltskond.
Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna peaspetsialist Aavo Vään, kes tegeleb muuhulgas Kopli liinide elanike ümbermajutamisega, ennast elanike kategoorilistest väidetest häirida ei lase.
«Eelmisel aastal viisime 42 peret sealt välja. Nüüd tahame teada saada, missugust eluaset keegi sealsetest üürnikest soovib. Esimene eelistus on tõepoolest Raadiku kvartal, kus on kõigi mugavustega elamispinnad. Aga üldiselt tuleme elanike soovidele võimalusel vastu,» rääkis Vään.
Vääni sõnul on linnal Maleva 18 majaga kogemus olemas. Kui sealne ühiselamu tüüpi hoone lammutamisele läks, ei tahtnud paljud üürnikud algul mujale kolida, aga ajapikku saadi enamus neist ikkagi nõusse.
Liinidelt tahab linn ümber majutada umbes 68 peret. «Meie kõige suuremaks argumendiks on ilmselt need inimesed, kes on sealt juba Raadikule kolinud. Alguses ütlesid nemadki, et ei liigu sealt sammugi, aga nüüd tunnevad ennast kõigi mugavustega korterites hästi,» rääkis Vään.
2. liini elanikud on sellest asjast hoopis teisel arvamisel. «Inimesed lähevad siit Raadikule, ei jõua seal üüri maksta, tõstetakse välja ja jõuavad kodututena siia tagasi,» on üks põhjus, miks Kopli puumajadest Lasnamäe kõigi mugavustega korteritesse ei kiputa.
Vään vastas selle peale, et linnal on ju olemas sotsiaaltoetuste süsteem ja võimalusel pakutakse ümbermajutatavatele ka väikesi ahjuküttega kortereid, ka teistes linnaosades.
Tallinn otsib Kopli liinide hoonestusõigusele ostjat, kuid seni edutult. Sealne arendusprojekt hõlmab mereäärset maa-ala kogupindalaga ligi 16,7 hektarit. Kehtestatud detailplaneeringu järgi on võimalik alale ehitada 38 ühepereelamut ning kuni viiekorruselised korterelamud, milles on kokku üle 500 korteri.