Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tall Ship Races pani Tallinna sadamates elu keema

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Nii tihedat liiklust nagu täna ei näe Tallinna lahel iga päev. Nimelt saabuvad täna Tallinna The Tall Ship Races regatist osa võtvad purjelaevad.

«The Tall Ship Races on maailma suurim õppepurjekate regatt, millest võtavad osa väga suured laevad. Enamus suurtest laevadest on erinevate merekoolide õppelaevad või mereväe õppelaevad. Täna hommikul tuli meile sisse kolm väga suurt laeva. Mir seisab Vanasadama kruiisikai ääres, Shabab Oman 2 on Vanasadamas ja Lennusadamasse saabus Brasiilia õppelaev Cisne Branco,» loetles The Tall Ship Races (TSR) asju Lennusadamas korraldav Mai Ormus.

Oma eestikeelset ametinimetust ei oska ta isegi esimese hooga öelda, üldiselt nimetatakse kõiki TSR laevade vastuvõtmisega tegelevaid inimesi Liaison Officerideks. «Eesti keeles öeldakse sideohvitser, aga see pole ka täpne. Kontaktisik oleks parem, aga Liaison Officer ehk LO on selline mõiste, et sellest saavad kõik tulijad aru,» selgitas Ormus.

Kuna TSR laevad parajasti saabuvad või on äsja kohale jõudnud, siis käib Ormusega suhtlemine nii, et iga lause vahele jääb umbes kolm telefonikõnet ning LO-d jooksevad vahetpidamata TSRi käsutusse antud endise piirivalvelaeva Maru ja saabuvate laevade vahel. Igal laeval on mõni mure, mis vajab individuaalset lahendamist. Peale selle tuleb kõikidele kaptenitele ja nende prouadele üle anda kutsed regatiga kaasad käivale vastuvõtule.

78meetrine kolmemastiline Cisne Branco on lippudega ehitud. Vaevalt on otsad kinnitatud, kui laevast hüppavad maha paar meest, kes seavad paika prožektorid, mis peavad ilmselt öisel ajal laeva maste valgustama. Laeva ahtris lehvib hiiglasuur Brasiilia lipp. «Nojah, see lipp on umbes sama suur, kui St. Ivi puri,» arvab mööduv kolleeg.

Eesti purjeõppejaht St. Iv on pikaajaline Tall Ship Race’ist osavõtja. «St. Iv on olnud väga võidukas ja võitis ka viimasel, päris pikal ja pingelisel võidusõidul Halmstadist Kotkasse esimese koha. Tema kõrval on Eesti Mereakadeemia tuliuus jaht Tuulelind, mis võistles esimest korda sel aastal. Mereakadeemia oli viimati Tall Ship Race’il jahiga Tormilind, nii et neil on väga pikk vahe olnud. Ja nad said oma võistlusklassis teise koha. St.Iv võistleb ilma spinnakerita, Tuulelind võistleb spinnakeriga moodsate jahtide klassis,» selgitas Ormus.

Lennusadamas seisavad veel brittide Royalist, väiksematest jahtidest üle 20 meetri pikkune Challenge Wales, mis meie mõistes on päris suur jaht ning Poola õppelaevad General Zaruski ja Zawisza Zcarny.

Lennusadamas seisab ka merepäevade pidev külaline Fryderyk Chopin. See Poola kahemastiline purjelaev on hetkel suurim teenistuses olev prikk maailmas. Tema pikkus on 55,5 meetrit ja mastikõrgus 37 meetrit. Fryderyk Chopinil on purjepinda 1200 ruutmeetrit ja 53 meeskonnaliiget, kes sellega tööd teevad. Fryderyk Chopin on õppelaev, mis suvel osaleb The Tall Ships Races regattidel ja sügisest kevadeni purjetab ringi School On Board programmi alusel, kui põhikooli ja gümnaasiumi noored elavad ja õpivad paar kuud laeva pardal purjetades maailmameredel.

«Kotkast teatas meile 35 alust, et nad tulevad siia. Aga mõned laevad on ilmselt mingil põhjusel oma reisikava muutnud. Näiteks Morgenster on juba kusagil Suurupi all. Alguses ta teatas, et tuleb kindlasti siia. Miks ta oma plaane muutis, me ei tea. Meil ei ole praegu ka temaga raadiosidet,» rääkis Ormus.

Samuti jääb tänavu tulemata neljamastiline Sedov, mis oleks olnud suurim merepäevade külaline. Ametlik põhjus on see, et laev olevat ootamatult kutsutud Peterburisse meeskonda vahetama. Marine Trafficu andmetel seisabki Sedov praegu Peterburis, kurjad keeled aga räägivad, et siin olla jälle Venemaa välispoliitika mängus. Mine võta kinni, sest teine suur vene laev Mir on igatahes kohal.

Igale saabuvale laevale on määratud oma LO. «Meil on päris suur hulk inimesi, kes on tulnud vabatahtlikena appi. Vabatahtlikke oleme otsinud juba talvest saadik ja ka merepäevade vabatahtlike hulgast tuli kümmekond, keda huvitas suurte laevadega tegelemine. Kuid paljud neist pole kunagi nii suuri purjelaevu ja võib-olla ka mitte tavalisi laevu lähedalt näinud. Nii et organiseerimine ja tugitegevus, et kõik toimiks käib pidevalt,» jõuab Ormus kahe telefonikõne vahel selgitada.  Internetiühendus on Maru pardal vilets ning suhtlemine käib valdavalt telefoni teel. Telefoniäpist vaadatakse, missugune laev parajasti tulemas on ning saadetakse vastav LO seda vastu võtma.

Tagasi üles