Hõberemmelga kaitsja nõuab tagasi lippu ja ruuporit (3)

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haabersti ristmiku laiendusele ettejääva hõbepaju juures korraldasid rohelised 27. juunil kaitseaktsiooni, kuni politsei puukaitsjad ära toimetas ning puu maha võeti.
Haabersti ristmiku laiendusele ettejääva hõbepaju juures korraldasid rohelised 27. juunil kaitseaktsiooni, kuni politsei puukaitsjad ära toimetas ning puu maha võeti. Foto: Sander Ilvest

Üks seitsmest Haabersti remmelgaaktsiooni käigus kinnipeetud puukaitsjast, Matti Nappus, saatis siseministrile kirja, milles soovib tagasi saada ruuporit ja sümboolse tähendusega Eesti Rohelise Liikumise vapiga lippu – mõlemad on politsei asitõendina hoiule võtnud.

«Palun korraldage nii, et minule tagastataks Tallinnas Jaani kirikus 1988. aastal pühalikult pühitsetud esimene Eesti Rohelise Liikumise vapiga lipp koos ruuporiga,» kirjutas kunagine roheliste juhatuse liige, hiljem mitme aktsiooni juures silma paistnud Matti Nappus siseminister Andres Anveltile.

Saue linnavolikogu liige Nappus on lipu varemgi mitmesugustele protestiüritustele kaasa võtnud, kuid mitte viimasel ajal, ammugi sellest ilma jäänud. Kui ta 27. juuni varahommikul Kuku raadiost kuulis, et puukaitsjad on juba sündmuskohal, tormas ta tulise kiiruga Paldiski maantee 161 maja ees kasvava hõberemmelga juurde, haarates kaasa ruupori ja kuusepuust varda otsa tõmmatud ajahambast puretud lipu.

«Tahtsin elustada vanade roheliste väärtusi, see on lausa uskumatu, kui palju roheliste liikumine alguses tähelepanu sai. Paraku on suur osa meie seast lahkunud või väga vanad ning ma ise olen ka juba üle 73 aasta,» rääkis Nappus, miks ta otsustas lipu kaasa võtta. Teiseks ja ehk veelgi tähtsamaks põhjuseks tõi ta soovi tunnustada kunagist Tallinna rohelise liikumise esimeest Rein Ratast. «Tema sellega läkski poliitikasse. Ta on ikka rohelist eluviisi propageerinud ja kuna tal on praegu tervisega kehvasti, siis see oli mõeldud nagu tunnustuseks tema tööle.»

Rohelise liikumise esimene lipp pühitseti ligi 30 aastat tagasi pidulikult Jaani kirikus. Nappus ise organiseeris omal ajal selle valmistamise vabrikus ja hiljem, kui ta Tallinna linnavolikokku valiti, jäi see tema kätte hoiule. 1990. aastate algul käis ta sellega ka Süda tänava kuulsat hõlmikpuud kaitsmas.

1988. aasta 22. detsembril Jaani kirikus toimunud Eesti Rohelise Liikumise lipu pühitsemine. Matti Nappus on pildil paremalt esimene.
1988. aasta 22. detsembril Jaani kirikus toimunud Eesti Rohelise Liikumise lipu pühitsemine. Matti Nappus on pildil paremalt esimene. Foto: arhiiv

Nappus meenutas veel kord päeva, kui hõberemmelgas maha saeti ja ta suurema osa ajast arestimajas veetis. «Seisin seal aia taga, ühes käes ruupor, teises püha lipp. Edastasin rahva sõnumit, kui politseiametnik minu juurde tuli ja lõpetada palus. Lõpetasingi ära, kuid jäin sinna edasi seisma. Saale Kareda (puukaitsjate üks eestkõnelejaid - toim) hakkas hästi toredasti laulma ja kõrval löödi trummi. Panin siis ruupori sinna hästi lähedale, et see kõik kostaks.»

Mõne aja pärast tuli politseiametnik uuesti tema juurde ja palus ruupori ära panna. Kella 8.45 paiku topiti eakas mees koos ruupori ja lipuga juba politseiautosse ja viidi Rahumäe politseimajja. «Hakkasin muidugi vastu, et miks ma pean sinna minema, kuid jaoskonnas käituti minuga väga viisakalt. Pidin riidest lahti võtma, isegi aluspüksid pidin alla laskma, ja siis viisakas ametnik juhtis tähelepanu, et mul on püksid pahupidi jalas,» muigas Nappus.

Haabersti ristmiku laiendusele ettejääva hõbepaju juures korraldasid rohelised 27. juunil kaitseaktsiooni, kuni politsei puukaitsjad ära toimetas ning puu maha võeti. Foto: Sander Ilvest
Haabersti ristmiku laiendusele ettejääva hõbepaju juures korraldasid rohelised 27. juunil kaitseaktsiooni, kuni politsei puukaitsjad ära toimetas ning puu maha võeti. Foto: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tema ainus palve oli, et ta ei satuks samasse kambrisse narkomaanide ja teiste kriminaalidega, ning tal õnnestuski olla koos teiste politseimajja toimetatud puukaitsjatega  – kokku oli neid koos Nappusega seitse. Päeva jooksul kuulati nad üle, anti mitu korda süüa ning õhtul pääsesid koju. Enne veel palus Nappus oma asju tagasi. «Ütlesin, et see lipp on meil eriline sümbol, aga ametnik ütles, et seadus ei luba ja me ei saa neid mitte kunagi kätte. Hiljem olen helistanud, et äkki ikka saaks lipu tagasi, aga olen eitava vastuse saanud,» rääkis ta.

Augustis ülekuulamine

2. augustiks on Nappus politseijaoskonda kutsutud ning siis otsustatakse, kas ta saab oma asjad tagasi. «Lipp ja ruupor on menetluse raames võetud asitõenditena hoiule,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Marie Aava, et need tagastatakse siis, kui menetluses on jõutud otsuseni.

Ta lisas, et kõik menetlusega seotud asjad on politsei käes, nende seas lipp ja ruupor. Muud asjad, mis telklaagris olid ja mis ühegi menetlusega seotud ei ole, tagastati järgmisel päeval volitatud isikule.

Politseinikud tassisid sündmuskohal auto järelkärusse suurel hulgal puukaitsjate vara, koorma otsa tõsteti kineskoopteler. Kolme kinnipeetu suhtes algatati menetlus avaliku võimu takistamise tõttu. Samuti alustati menetlust puu juurde püsti pandud telklaagrist leitud keelatud külmrelva suhtes.

Nappus võttis ühe viimase aja tähelepanuväärsema protestiaktsiooni kokku järgmiselt: «Meil kõigil oli selline tunne, et puu on püha ja kuidas see siis maha võetakse, see on ju nii armas.»

Loe hõberemmelga mahavõtmisest lähemalt blogist: Galerii, videod ja blogi: Haabersti hõberemmelgas võeti politsei jõuga maha

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles