Pered jooksevad hüljatud lapsele abistamise nimel tormi

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnast leitud väikese tüdruku juhtum näitab, et lapsevanemad ei tea sotsiaalsüsteemi pakutud toetustest.
Tallinnast leitud väikese tüdruku juhtum näitab, et lapsevanemad ei tea sotsiaalsüsteemi pakutud toetustest. Foto: Põhja politseiprefektuur

Kümned pered Eestist, Soomest ja Saksamaalt tunnevad huvi Tallinnast laupäeval hüljatuna leitud tüdruku lapsendamise vastu. Kuna lapsel on Eesti kodakondsus, valivad talle uue perekonna välja siinsed sotsiaaltöötajad.


Mis alustel väikelaps endale ametlikult Eesti kodakondsuse sai, jääb esialgu saladuseks. Seda ei soovinud eile kommenteerida kriminaalmenetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokuratuur ega kodakondsus- ja migratsiooniamet. Võimude väitel on kodakondsusega seotud küsimused inimese privaatsust puudutavad isikuandmed ja avaldamisele ei kuulu.


Tõenäoliselt on üks tema bioloogilistest vanematest Eesti kodakondsusega. Sama arvas üks kodakondsusseaduse autoreid, riigikogu liige Mart Nutt. «See oleks ainus variant, et kas lihane ema või isa on Eesti kodanik,» ütles ta.


Juhul kui tema vanematest kummalgi Eesti kodakondsust polnud, ei saanuks tüdrukule Eestis seaduste järgi kodakondsust anda. Nii kinnitasid eile Postimeest konsulteerinud hooldusõiguste ja lapsendamistega tegelevad spetsialistid. Seda isegi mitte juhul, kui ta siia ametlikult lapsendatud on.


Nii puudub lapse sünniriigil Venemaal õigus tüdruku edasises saatuses kaasa rääkida ning lapse tulevik jääb ilmselt kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna lahendada.
Kuna lapse hüljanud vähekindlustatud perekond ei ole haiglas kosuva tüdruku vastu siiani huvi tundnud, on tõenäoline, et talle üritatakse turvakodusse suunamise järel uus pere leida. Leitud tüdruku lapsendamisest huvitatud inimestest puudu ei tule, kinnitavad ametnikud.


Lisaks sellele, et eile tundsid tüdruku lapsendamise vastu Tallinna sotsiaalametist huvi kümned Eesti ning üks Saksamaa perekond, on uudis pälvinud laia kõlapinda põhjapoolses naaberriigis Soomes. Soome ajaleht Ilta-Sanomat sai eile mitu kirja inimestelt, kes tundsid huvi, kuidas oleks Eestis meediakangelaseks tõusnud last võimalik lapsendada või siis talle äärmisel juhul materiaalset abi osutada.

Postimehe eilsesse artiklisse «Paljulapseline isa jäi õetütre Eestis kasvatamisega hätta» sattus kahetsusväärne eksitus. Prokuratuuri esindajate kinnitusel ei ole lapsest Venemaal loobunud ema näol tegemist pereisa õega, küll aga on nad lähisugulased. Täpsematest selgitustest prokuratuur keeldub. Postimees palub vabandust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles