Haabersti hõberemmelgas võetakse siiski maha

Juba möödunud esmaspäeva õhtupoolikul käisid pajupuu juures töömehed, et uurida, kas saaks selle maha võtta. Foto: Eero Vabamägi

Paldiski maanteel asuvat, tee-ehitusele ette jäävat hõberemmelgat ei päästa tõenäoliselt enam miski – linn ootas kannatlikult ära dendroloogi ekspertiisi, arutas selle järeldusi, kuid otsustas siiski, et raieluba jääb kehtima.

Möödunud nädala lõpus valmis keskkonnaameti tellitud ekspertiis, milles dendroloog Hendrik Relve soovitas Tallinna linnal kaaluda Paldiski maantee vaidlusaluse hõberemmelga kaitse alla võtmist kohalikul tasandil.

Nimelt oli keskkonnaministeerium asunud seisukohale, et riiklikul tasandil ei näe nad põhjust puu kaitse alla võtmiseks.

Täna hommikul kohtusid puu-küsimuses ka linna kommunaalamet ja linna keskkonnaamet. Üheskoos otsustati, et raieluba ei peatata ja puud kaitse alla ei võeta. See tähendab, et selle mahavõtmiseks ei ole enam ühtegi takistust.

Ristmiku lahendus ei võimalda puud säilitada

Kohtumise järel keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas teatas abilinnapea Kalle Klandorf, et Tallinna linnavalitsus on seisukohal, et kõnealusel juhul puudub alus raieloa menetluse uuendamiseks.

«Tallinna Linnavalitsus oli raieloa andmisel teadlik, et hõberemmelgas on haljastuslikult hinnatud eriti väärtuslikuks puuks. 2015. aastal koostati Riigimaa 40 kinnistu ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang, milles hinnati hõberemmelgas eriti väärtuslikuks. Sellele vaatamata ei võimalda kahjuks Haabersti ristmiku tehniline lahendus piiratud linnaruumis antud väärtuslikku puud säilitada,» kirjutas Klandorf.

Kirjas selgitab abilinnapea, et linnaruumi kavandamisel ja kõikide ehitiste projekteerimisel kaalutakse Tallinna linnas kõiki keskkonnaaspekte ning püütakse leida tasakaal looduse ja tehiskeskkonna vahel. «Ühtegi puud, sõltumata selle väärtusklassist, ei võeta Tallinnas maha ilma põhjuseta,» kinnitas Klandorf.

Ta tõi välja, et linn on võtnud vastu otsuse rekonstrueerida Haabersti ristmik, et suurendada selle läbilaskevõimet ja vähendada liiklusummikuid, ning seda otsust on juba asutud ellu viima. Projektilahenduse on juba kooskõlastanud ka Tehnilise Järelevalve Amet.

«Seega tuleb arvestada, et hõberemmelga riikliku kaitse alla võtmise korral ei kasvaks puu enam oma praegustes kasvutingimustes, vaid sisuliselt keset uut teed. Tee ehitamine hõberemmelga ümber ei jätaks talle enam vajalikke kasvutingimusi ja hõberemmelga säilimise seisukohalt ei ole enam tegemist perspektiivse puuga,» selgitas Klandorf kirjas keskkonnaministeeriumile.

Kristen Michal, endine majandus- ja taristuminister, Tallinna linnapea kandidaat sügisestel valimistel:

«Tallinna linnas on suurte objektide rajamisel üks ikaldus teise järel. Uusi ristmikke on väga vaja, need peavad arvestama nii liiklejate huvi kui ka keskkonnaga. Haabersti ristmiku, nagu Russalka ristmiku, Gonsiori laienduse ja paljude objektide raha on eelmise valitsuse ajal riigieelarvesse saanud. Tallinna linnavalitsus on pidanud leidma keskkonda sobivad planeeringud.

Eelmise valitsuse majandus- ja taristuministrina, kes nende ristmike rahastuse eest seisis, saan öelda, et sai korduvalt ka Tallinna tänasele juhtkonnale öeldud, et aega on, tehke korralikud planeeringud, vajadusel on isegi lisarahastuse võimalus. Paldiski maanteel näiteks leidsimegi, et saaks ühistranspordirada pikendada. Vaatan uudiseid murega, jutt paremast planeerimisest läks kurtidele kõrvadele. Korralik segadus Tallinna kahe olulisema ristmiku planeerimise ja ehituse ümber seda näitab.

Konkreetselt Haaberstis puude ümber toimuv on siiski vaid üks näide. Probleem on tegelikult ju laiem. Tallinna planeerimine ei vaata tulevikku 10–20 aastat, vaid on kinni lühiajalises perspektiivis. Vabandust nii ütlemise eest, aga – majavalitsus, mitte linnavalitsus on selle nimi. Lindilõikamisest teiseni on plaan. Ja Keskerakonna ainuvõimu suur programmiline idee on Õismäe purskkaevu toru korda tegemine?!»