Kogenud dendroloog Hendrik Relve soovitab Tallinna linnal kaaluda Paldiski maantee vaidlusaluse hõberemmelga kaitse alla võtmist kohalikul tasandil.
Ekspertiis: linn võiks kaaluda Haabersti hõberemmelga kaitse alla võtmist
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
9. juuni 2017, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile läbi viidud ekspertiisist selgus, et käsitletava puu jämedus ega kõrgus ei ulatu Eesti rekordmõõtmetega hõberemmelgate mõõtmete lähedusse. Puu vanuseks hindas kogenud dendroloog 70-90 aastat. «Tallinna sama liigi esindajate seas võib tal siiski olla üsna silmapaistev koht,» ütles Relve.
Ta tõi välja, et kaaludes selle puu esteetilist, maastikulist ja kultuurilist väärtust (ehk puu võrdlemisi kõrge hinnang kohalike elanike silmis), võib öelda, et Tallinna piirides on need väärtused puul täiesti olemas. «Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda Paldiski maantee äärse hõberemmelga looduskaitse alla võtmist kohalikul tasandil,» sõnas Relve.
Tee-ehituse eest vastutav Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ütles dendroloogi ettepanekut kuuldes, et tema isikliku arvamuse kohaselt ei tuleks puu kaitse alla võtmist küll arutama hakata. «Ma arvan, et see pole eriti mõistlik üritus,» ütles abilinnapea. «Mina olen ehitaja ja mina tõmbaks puu koos juurtega välja ja ehitaks sealt hoopis silla üle.»
Piiranguvöönd 15 meetrit
Dendroloog märkis ekspertiisis, et kui puu sellegipoolest otsustatakse kohaliku omavalitsuse tasandil looduskaitse alla võtta, peaks piiranguvöönd ulatuma 15 meetri raadiusesse ümber puu. «Võib-olla saaks puu ümber kujundada pisikese meeldiva puhkepaiga kohalikele elanikele,» pakkus ta.
Relve lisas, et kui 15-meetrise raadiusega piiranguvööndit luua pole võimalik, oleks vaja kaasata kogenud arboriste, kes projekteeriksid teatud linnahaljastuse võtetega puu juurestikule sobivad edasikestmise tingimused. Oluline on seejures, et kuival liivasel kasvukohal oleks juurtele tagatud normaalne õhu- ja niiskusrežiim ning neid ei ohustaks liigne tallamiskoormus. Vaid sel juhul suudab puu säilitada oma senise elujõu.
Keskkonnaametile teadaolevalt jõudis samale järeldusele ka mullu puule ekspertiisi teinud arborist Olav Abner. Temagi leidis, et puu väärib säilitamist, kuna sellel puul on esteetiline ja haljastuslik väärtus kohalikul tasemel, mistõttu see küsimus tuleks ära lahendada kohaliku omavalitsuse tasemel.
Loe veel: