Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Fotod: Tallinna loomaaias sündis esmakordselt ninasarvik

Täiendatud kell 16.35!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Tallinna loomaaias sündis möödunud laupäeval esimest korda ajaloos ninasarvik.

Ninasarvik sündis 3. juunil kell 15.06.

Esmakordselt Eestimaal on ilmavalgust näinud ninasarvikubeebi, kes sündis esiklapsena laupäeval teravmokk-ninasarvikute Kigoma ja Kibibi perre, teatas Tallinna loomaaed.

«See on esimest korda nii Tallinna loomaaia ajaloos kui ka endise Nõukogude Liidu territooriumil, kui loomaaias sünnib ninasarvik,» ütles ka Tallinna loomaaia endine pikaaegne direktor Mati Kaal.

Noored loomad elavad Tallinna loomaaias alates 2013. aasta aprillikuust, edukas paaritumine toimus 2016. aasta mätsis – seega kestis pikk pojaootus kokku 442 päeva. Vastsündinu sünnikaal on ligikaudu 40 kg ja kaugvaatluse järgi peaks tegu olema emase ninasarvikuga.

Loomaaia teatel on loomake kenasti jalgadel ja imeb piima. Kibibi on emarolliga harjunud, isa Kigoma tunneb end naaberpuuris hästi, aga ema-lapse juurde tal asja pole.

«Tegemist on kõige põhjapoolsema ninasarvikusünniga. Meile on see väga suur tunnustus, et maailmas nii haruldased loomad siin sigivad. Teravmokk-ninasarviku sünd on sündmus kogu maailma loomaaedade jaoks ja toetab selle ohustatud liigi säilimist. Tallinna loomaaed osaleb ka üle-euroopalises teravmokk-ninasarvikute paljundusprogrammis, mis määrab ära vastsündinu edasise liikumise paari aasta pärast järgmisesse elupaika,» sõnas Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.

Aafrikas elava teravmokk-ninasarviku (Diceros bicornis) kolme alamliigi esindajaid on looduses alles üle 5000. Teravmokk-ninasarvikud on globaalse punase raamatu järgi maailmas äärmiselt ohustatud.

Põhjuseks on suur huvi ninasarviku sarve kasutamiseks Hiina rahvameditsiinis ja pistodade käepidemete ning muu taolise valmistamiseks Lähis-Idas, samuti põllumajanduse pealetung. Hoolimata kaitsemeetmetest on salakütid pidevaks ohuks, nii et 2016. aastal tapeti Lõuna-Aafrikas üle 1000 ninasarviku.

Taimetoidulise põhiliselt okstest ja võrsetest toituva suure, kuni 1,3 tonni kaaluva looma jooksukiirus võib olla ligi 50 km tunnis. Ninasarviku haistmismeel on hästi arenenud, aga silmad kaugele ei näe. Ohu korral on loom agressiivne, eriti valvas aga poega kaitstes.

Kui ilmad on soojad, võib pisikest ninasarvikut peagi ka Tallinna loomaaia õueaedikus näha. Tallinna loomaaed avaldab veebis peagi vastsündinust eraldi beebiblogi.

Kigoma ja Kibibi. / Signe Kalgan

«Ninasarvikud on umbusklikud, vahel isegi pelglikud ja kipuvad seetõttu puhisedes ründama. Parim kaitse on ju rünnak! Uute ruumide, inimeste ja olukordadega harjumine võtab aega. Kigomal tema lapsepõlve sarvekaotuse trauma tõttu veel eriti,» seisab loomaaia kodulehel.

Tagasi üles