Pirital merelt võidetud ala võib vajuma hakata

Selline näeb TOPi kõrval täidetud ala välja praegu, niipea seal omaniku väitel midagi ehitama ei hakata. Foto: Liis Treimann

Pirita TOPi juures täidetud mereala ei pruugi mereteadlase Tarmo Soomere hinnangul tormidele kuigi kaua vastu pidada, sest kallast kindlustades pole arvestatud füüsikaseadustega.

Postimees palus Eesti juhtival mereteadlasel, TTÜ küberneetikainstituudi juhtivteadlasel ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendil Tarmo Soomerel hinnata mere täitmist Pirita TOPi planeeringualal, kuhu kava järgi peaksid tulema veekeskus ja korterelamud. Hinnangut palusime, kuna mitu lugejat oli toimetuselt küsinud, kui kestlik selline mere täitmise lahendus erialaspetsialistide meelest tundub.

TOPi sadama ja linna viiva promenaadi vahel meres täideti mitme hektari suurune kolmnurkne ala. See ümbritseti merepõhjale toetuvatest L-elementidest valmistatud monoliitbetoonist lainemurdjaga, milletagune täideti liivaga. Kehtiva detailplaneeringu järgi peaks alale ehitatama veekeskus.

Soomere, kes käis Postimehe palvel äsja täidetud merd vaatamas, märkis, et kuigi kaua see lahendus vastu ei pea. «Tundub, et esimest suurt tormi see üle ei ela,» märkis Soomere. «Kui meenutan 2005. aasta jaanuaritormi, siis oli seda ala idast piirav muul täielikult vee all ja lained jooksid sellest üle. Kuna praeguseks täidetud osa seal kõrval on sama kõrgusega, võib ennustada, et suurema veetõusu korral tuleb laine sinna ilusti peale.»

Peale selle võib Soomere sõnul monoliitbetoonist lainemurdja ja kogu selletagune ala aeglaselt vajuma hakata, sest praegu pole ehitis mere poolt piisavalt kindlustatud. «Seda, et ehitis otseselt tükkideks laguneks, ma ei usu,» sõnas Soomere kõige mustema stsenaariumi kohta. «Küll aga pole välistatud konstruktsiooni üldine vajumine.»

Teadlase sõnul tugineb ta oma hinnangus Newtoni seadustele, mis ütlevad, et lained kasvavad peegeldumishetkel kahekordseks. «Tegu on umbes pooleteise meetri sügavuse merealaga, kuhu tuleb suurema põhjakaarte tuulega sisse 2–2,5-meetrine laine,» kirjeldas Soomere. «Lainete murdumisel tekib protsess, kus meri hakkab monoliitbetooni eest liiva ära kandma, nagu uuristaks selle alust tuhanded näkineiud väikeste kühvlikestega. Ja nad on väga järjekindlad – kaevavad kogu tormi aja. Selle tagajärjel suureneb müüri ääres sügavus ja müür hakkab vajuma.»

Postimees küsis Soomerelt, mis saab siis, kui veetase Pirital tõuseb meetri jagu, nagu see möödunud talvel koguni kaks korda juhtus. «Kõik sõltub sellest, mis suunas ja kui tugev on sel ajal tuul ning lainetus, aga meetrise veetõusu korral on vesi kõrvaloleva muuliga triiki ning lainetuse puhul hakkab vesi loopima üle betoonist meremüüri, moodustades selle taha täidetud alale kahele poole voolava jõe,» vastas teadlane.

Soomere sõnul piisab kõigest 1,5-meetrisest veetõusust, et sellel alal olijatel jalad juba kindlasti märjaks saaksid. «Kui sinna tuleb parkla, soovitaks autoomanikele üleujutusevastast kindlustust, kui aga eluhoone, siis esimesele korrusele ma korterit osta ei soovitaks,» ütles ta.

Mereäärse ala arendamisega tegeleva Brave Capitali esindaja Linda Eichler juhtis tähelepanu sellele, et kõnealusele alale ei ole keegi korterelamuid kavandanud, planeering näeb sinna ette veekeskuse või midagi muud sellesarnast. «Korterelamud tulevad olemasoleva parkla asemele Regati pst 3 alal. Merest täidetud ala ei kuulu Brave Capitalile, kes on korterite ja äripindade arendaja. Võimaliku veekeskuse asukohale pole meile teada olevalt võimalik kortereid üldse ehitada, nii et see jutt on eksitav,» lausus Eichler.

Soomere sõnul on hooneid võimalik sellisele alale kindlasti rajada, aga ilmselt tuleks need ehitada vaiadele, mis suurendaks stabiilsust tunduvalt.

Aga kuidas siis tagada, et rajatud meretäide kindlalt püsima jääks? Soomere sõnul on sellele väga lihtne lahendus. «Betoonist meremüüri ette tuleb tekitada liivarand, tuua sinna mujalt ammutatud liiva, ja kui tekib lauge kallas, et ohusta lainete õõnestustöö enam monoliitbetooni,» selgitas teadlane. «Kivide kuhjamine sinna ei aita, sest sel alal on geoloogiliselt tegu mattunud ürgoruga, kus liivakihi sügavus ulatub 40 meetrini. Kivid ei jää sinna lihtsalt püsima.»

TOPi juhataja Urmas Lind ütles Postimehele, et kogu ehitus toimub vastavalt kehtivale detailplaneeringule ja kõik tegevused mere täitmisel on kehtivate lubadega kooskõlas.

Lind soovitas täpsemaid andmeid küsida ehituse projekteerinud firmalt Estkonsult ja töid teinud Insener Ehituselt. Estkonsulti projektijuht Heiki Meos ütles Postimehele, et TOPi loodenurka rajatud betoonist kai on nagu sein, mille vastupidavuses pole tal alust kahelda.  Meose sõnul ei usu ta projekteerijana ka liivaranna püsima jäämisse betoonmüüri taga. «Selle liiva viib esimene torm sealt minema,» oli tema hinnang. Meose sõnul on laugest rannast juttu olnud seoses võimalusega, et inimesed saaks sealt tulevikus vette minna, kuid tema sõnul saab selleks kasutada ka kõrval asuvat Pirita randa. Kui mingi kallak siiski tekitada, püsiksid seal tema hinnangul pigem killustik ja kivirahnud. «Ma ei tea, mis teadlane see teil on, kes sellist juttu räägib,» lõpetas Meos jutu.

Küllike Rooväli, Postimehes aastatel 1998-2009 ja 2013-2014, reporter, osakonnajuhataja