Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Nõmmel kahtlustatakse iluaedu laastavat seenhaigust

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tamme-äkksurm Eestisse toodud rododendronitel | FOTO: Põllumajandusamet

Hobiaednikke teeb murelikuks Eestisse jõudnud seenhaigus tamme-äkksurm, sest lisaks laastamistööle taimede seas tuleb nakatunud aias hävitada ka osa pinnasest.

Rododendronite seenhaigusest tamme-äkksurmast kahjustatud taimede varred ja lehed. | FOTO: 2x taimekaitseinspektsioon

«Tänavu on tamme-äkksurma kahtlusest teatanud kolm eraaia omanikku,» rääkis põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Marika Arula. Võimalikust nakatumisest teatati Pääskülast ja Veskimöldrest.

Kõikidel juhtudel käisid ametnikud kohapeal ning kahel korral võeti proovid laborianalüüsiks. Mõlemad proovid olid negatiivsed. «Ühel juhul oli tegemist tugevate külmakahjustustega ning proovi võtmine ja laborianalüüsi tegemine polnud põhjendatud,» ütles Arula.

Kuigi peaaegu igal aastal teavitab amet seenhaigusega nakatunud rododendronite leidmisest aianduspoodidest, ei ole Arula kinnitusel seni tamme-äkksurma koduaedadest leitud. 2012. aastal tuvastati ühes puukoolis tamme-äkksurm Eestis kasvatatud rododendronitel. Kõik istikud (seitse taime) põletati.

Loe ka: «Ohtlik bakter lennutas kolme aasta töö vastu taevast»

Tuleb hävitada pinnas

Tamme-äkksurma kahtluse korral tuleb teavitada põllumajandusametit ja edastada esialgne lühiinfo taimedel esinevate haigustunnuste kohta, võimalusel saata fotod. Ametnik võtab teavitajaga ühendust esimesel võimalusel ja vajadusel lepib kokku aja taimede esmaseks visuaalseks vaatluseks taimede kasvukohal. Vajadusel võetakse haigustunnustega taimedelt proov ja saadetakse laborisse analüüsimiseks.

Tamme-äkksurm / Taimetoodangu Inspektsioon

«Ohtliku taimekahjustaja kindlaks tegemiseks on igal aiapidajal võimalus võtta ise proov haigustunnustega taimedelt ja saata analüüsimiseks Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laborisse,» rääkis Arula. Lõpliku taimede nakatumise või mittenakatumise ohtliku taimekahjustajaga kinnitab laborianalüüs.

«Positiivse ehk kinnitatud tamme-äkksurma laborianalüüsi vastuse korral tunnistatakse taimed saastunuks ja taimede hävitamine on kohustuslik,» rõhutas Arula. Haiguse tuvastamisel tuleb nakatunud taimedest kahe meetri raadiuses hävitada pinnas ja taimejäätmed.

Kandub edasi ka jalatsitega

Tamme-äkksurm levib ennekõike nakatunud taimedega. «Haigustekitaja võib edasi kanduda ka mehaaniliselt inimeste jalanõude või sõidukirataste külge jäänud mullaga, kastmis- ja põhjaveega. Õhus levivad haigustekitaja spoorid vihmaga, veepritsmetega, tuulega suure õhuniiskuse tingimustes,» rääkis ametnik. Tamme-äkksurm areneb ning levib kõige jõudsamini küllalt jahedates ning niisketes tingimustes, arenguks optimaalne temperatuur on ca 20 °C. Haigussümptomid avalduvad nakatumise järel paari päeva jooksul.

Tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum) haigustunnused on taimeliikidel varieeruvad ja ainult nähtavate haigustunnuste põhjal haigust ära tunda ei ole võimalik. Põhilisteks haigustunnusteks on lehelaiksus, lehtede ja okaste kolletumine ja kuivamine, võrsete närbumine ja kuivamine, laigud ja haavandid võrsetel, puudel ka tüvehaavandid ja mahla immitsemine tüvest. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka muud tegurid, nagu külmakahjustus või päikesepõletus rododendronil, kes on üheks tamme-äkksurma peremeestaimeks.

Rododendronite seenhaigusest tamme-äkksurmast kahjustatud taimede varred ja lehed. / 2x taimekaitseinspektsioon

Rododendronitel on põhilised tunnused võrsete närbumine ja lehelaiksus, samuti hajusad ebaselge piirjoonega laigud lehtedel. Haigust esineb ka teistel peremeestaimedel, nagu lodjapuu, sirel, tamm, vaher jt. «Kuna haigustunnused ei pruugi avalduda koheselt, on soovitatav hoida ostetud taimi 2–3 nädalat enne püsivale kasvukohale istutamist eemal teistest taimedest ja jälgida kogu kasvuperioodi vältel,» soovitas Arula.

Tamme-äkksurma sümptomid

  • Rododendron – põhiline tunnus: võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lehtedel hajusad ebaselge piirjoonega laigud – leheroots, lehealus ja -tipp mustunud, mustumine võib kulgeda ka piki keskroodu. Laikude selge terav piirjoon ja laikude asetsemine keskroost eemal viitab hoopis päikesepõletusele. Võrsetel areneb pruunikas või mustjas laik piki võrset. Võrsehaavandid võivad põhjustada võrsete närbumist, sellisel juhul lehed jäävad võrse külge, kuid laike ei arene. Mustunud võrsed võivad jääda ka lehtedeta. Juuri ei kahjusta.
  • Lodjapuu – tunnuseks kambiumi (koorealuse kihi) nekroos. Maapinna lähedal võrsete allosas asetsevad haavandid põhjustavad taime närbumise. Võib esineda ka lehelaiksust, näiteks rododendronil.
  • Vaher, hobukastan  – lehelaiksus. Tüvehaavandite esinemist ja puude hävimist pole täheldatud.
  • Tamm – esmane nähtav sümptom on tavaliselt mahla immitsemine koorest puu tüve alaosas. Tüvele ja võraokstele tekivad sissevajunud koorehaavandid. Haiguse progresseerudes muutub lehestik kahvaturoheliseks, hiljem pruuniks. Lehed võivad püsida puul umbes aasta jooksul järgneva puu surmani.
  • Sirel – algul haigussümptomid pungadel, mis hävivad. Haigus levib edasi võrsetele, mis muutuvad pruuniks või mustuvad. Lehtedel on tüüpiline nekroos lehetipus ja -servades.
  • Ebatsuuga – noortel võrsetel okkad kolletuvad. Pruunistunud okkad jäävad võrse külge. Võrsed surevad.
  • Pohl, mustikas – vartel haavandid (seenvähk), võrsete suremine.
  • Kuslapuu – lehelaiksus.
  • Pieris spp. – võrsete kuivamine ja haavandite tekkimine. Lehtedel nekrootilised laigud.
  • Kanarbik – tumedad laigud taimedel.
  • Magnoolia – lehtedel nekrootilised laigud (leht näib täpilisena). Nekrootiliste laikude vaheline terve kude muutub kollakaks. Nakatunud pungad khakirohelised. Laigud arenevad leheservadest sissepoole.

Teiste peremeestaimede puhul, mille kohta ei ole eespool haigustunnuseid kirjeldatud, pööratakse tähelepanu lehtedel esinevatele laikudele ning murdumata kuivavatele võrsetele.

  • 2015. aastal kontrollis põllumajandusamet nelja eraaeda ja kõikidel juhtudel võeti proovid. Kõik analüüsitud proovid olid negatiivsed.
  • 2016. aastal käisid ametnikud kontrollimas 17 eraaeda, kolmel  korral võeti proovid laborisse analüüsimiseks. Kõik proovid olid negatiivsed.
Tagasi üles