/nginx/o/2017/05/31/6730055t1hbbb0.jpg)
Eesti keele õppeks erandit soovinud Tallinna venekeelsete koolide taotlused ei ole siiani haridus- ja teadusministeeriumisse (HTM) jõudnud, mis tähendab, et nad ei suuda tõenäoliselt septembriks vajalikke ettevalmistusi lõpule viia ning seetõttu ka erisust rakendada, ütles ministeeriumi esindaja.
«Tänaseks ei ole ministeeriumisse taotlusi saabunud ja seetõttu ministeerium teemaga ei tegele. Sellepärast on raske ka anda hinnangut, kui kaua taotluste menetlemine aega võiks võtta, aga on ebatõenäoline, et uuendatud õppeprogramme jõutakse uuest õppeaastast koolides rakendada,» ütles HTM-i pressiesindaja Jelena Zemskova kolmapäeval.
«Kuna iga pilootprogrammis osalemise soovi avaldanud kool vajab individuaalset lähenemist, siis täpsemalt rääkida sellest, mis muudatused tuleb teha, et tagada keeleõppe uuenduslikkust, saab ainult siis, kui koolidelt innovaatiliste lahendustega taotlused ministeeriumisse saabuvad,» selgitas Zemskova mai algul.
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi hoolekogud on esitanud Tallinna linnavolikogule ettepaneku taotleda valitsuselt luba vene õppekeeles toimuvaks õppeks gümnaasiumi kooliastmes. Koolid taotlevad erandit, millega lubatakse neil gümnaasiumis nõutavast 60 protsendi eesti keele õppe mahust kõrvale kalduda tingimusel, et nad tagavad gümnaasiumi lõpuks eesti keele oskuse seni nõutava B2 taseme asemel C1 tasemel.
Samas ei ole taotlused seni volikokku jõudnud, haridusküsimustega tegeleva abilinnapea Mihhail Kõlvarti esindaja ütles sel nädalal, et vastav eelnõu ei ole veel valmis.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuse tegevusprogrammis räägitakse pilootprogrammi käivitamisest, «lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme».
Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele. «Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt,» sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas ütles, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles veebruaris riigikogus arupärimisele vastates, et võimalik eesti keele õppimise erand mõnedele venekeelsetele koolidele hõlmab vähem kui viit kooli ning protsess hoitakse pideva tähelepanu all.