Edulugu Mustamäelt: eesti õpilased vene kooli ja vastupidi

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klassiruumides soovitatakse kasutada tahvleid, millele kirjutamiseks ei kasutata kriiti.
Klassiruumides soovitatakse kasutada tahvleid, millele kirjutamiseks ei kasutata kriiti. Foto: SCANPIX

Kui briti teadlased soovitavad rahvuskogukondade lähendamiseks panna eesti- ja venekeelsed koolid koostööle, siis mõnel pool taoline koostöö juba toimib, näiteks Mustamäel.

Nimelt on venekeelne Tallinna Mustamäe reaalkool ja eestikeelne Tallinna tehnikagümnaasium juba viis aastat teinud koostööd, mis tähendab lisaks mitmetele ühisüritustele näiteks seda, et ühe kooli õpilased saadetakse paariks päevaks teise õppima, ja vastupidi.

Mustamäe reaalkooli õpetaja-metoodik Olga Ivanova rääkis täna konverentsil «Koolidevaheline koostöö ja kultuurideülene integratsioon», et alguses saadeti õpilane teise kooli vaid üheks päevaks, kuid nüüd kolmeks.

Visiit valmistatakse põhjalikult ette – partnerkooli õpilased jagavad näiteks enne näpunäiteid, kuidas nende koolis käituda, et mitte ebamugavasse olukorda sattuda.

Kui noor vahetuskooli satub, tulevad talle uksele vastu õpetajad ja õpilased ning võtavad ta pidulikult vastu. Vahetusõpilane saab teises koolis tundides ka reaalselt hindeid, millega ta oma kooli tagasi läheb.

Ivanova sõnul osutus projekt isegi nii «edukaks», et üks nende neiu läks 11. klassis õppima tehnikagümnaasiumisse. Neiu tuli siiski järgmisel aastal vanasse kooli tagasi, kuna leidis, et eesti keeles riigieksamite tegemine oleks talle liiga keeruline.

Lisaks õpilasvahetusele korraldavad mõlemad koolid mitmeid ühisüritusi ja kutsuvad partnerkooli lapsi erinevatele oma üritustele, näiteks Puškini õhtule, emakeelepäevale jne.

Selle tulemusena on Ivanova sõnul tekkinud ajapikku sõpruskonnad, kes on jäänud kokku ka pärast kooli lõpetamist ning kus osa liikmeid on eesti- ja teised venekeelsed.

«Ühiskond on muutnud. Ei ole enam nagu 20 aastat tagasi – kaks ühiskonnakihti, kes eksisteerisid teineteisest eraldi. Nüüd suhtleme, teeme asju koos,» leidis Ivanova.

Tehnikagümnaasiumi arendusjuhi Ave Tederi sõnul on kahe kooli koostöö puhul olulisim eesmärk suurendada tolerantsust ja teadlikkust.

Tema väitel on koostöö üks eesmärk ka see, et mõlema kooli lapsed suhtleksid peamiselt eesti keeles, kuid nad ei ole pahandanud, kui õpilased on läinud vestluse käigus üle vene või inglise keelele.

Ivanova sõnul on konkreetsest keelest tähtsam fakt, et noored suhtlevad.

Sama konverentsi peaesineja, Suurbritannia Coventry Ülikooli professori Ted Cantle’i sõnul on eesti ja vene koolide tihe koostöö kasulik mõlema emakeelega noortele, sest aitab neil paremini globaliseerunud maailmaks valmistuda.

Ta kirjeldas ka, kuidas Suurbritannia üritab taolist koostööd tekitada, soosides seda, et erineva rahvusliku taustaga koolid omavahelist suhtlust tihendaksid.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles