Venekeelsete Tallinna põhikoolide lõpetajatel on raske otsustada, kus õpinguid jätkata, sest poolte pealinna venekeelsete gümnaasiumite puhul on ebaselge, mis keeles seal järgmisel õppeaastal õppetöö toimuma hakkab.
Linn ja riik võivad venekeelse keskhariduse pärast kohtusse minna
29. märts 2011, 23:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halvemal juhul lahendavad riik ja Tallinna linn selle küsimuse kohtus.
Seaduse järgi peaksid venekeelsed gümnaasiumid järgmisest õppeaastast üle minema eestikeelsele õppele. Kuid vastne põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) sätestab, et kohalik omavalitsus võib kooli hoolekogu avalduse alusel taotleda valitsuselt luba muukeelseks õppeks. Just see seadusesäte on põhjustanud Tallinnas segaduse. Nimelt võttis Tallinna volikogu möödunud reedel vastu taotluse vabariigi valitsusele, kus soovitakse 11 Vene gümnaasiumi õppekeeleks vene keelt.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on korduvalt öelnud, et ei Tallinna ega Narva koolidele venekeelseks õppeks luba ei anta. Ministeeriumi pressinõunik Asso Ladva kinnitas, et ministeeriumi seisukoht selles asjas pole muutunud.
Eestikeelsele õppele ülemineku vastu olev Tallinn aga lisas oma taotlustele ka Tallinna Saksa gümnaasiumi taotluse lubada saksakeelset õpet. «Ma tahaksin väga näha, kuidas valitsus Saksa gümnaasiumile annab loa, aga Vene gümnaasiumitele mitte,» kordas abilinnapea Yana Toom eile Postimehele oma mitmel pool varem välja öeldud seisukohta.
Tegelikult on Tallinna Saksa gümnaasium unikaalne mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti haridusruumis. Nimelt toimub kooli saksakeelses osakonnas saksakeelne õpe vastavalt Eesti ja Saksa valitsuste vahelisele kokkuleppele ning kooli lõpetajad saavad nii Eesti kui Saksa lõputunnistuse, mida aktsepteerivad kõik Saksa ülikoolid, nii et haridusministeeriumi hinnangul ei saa seda Vene koolidega ühte patta panna.
Abilinnapea heidab haridusministeeriumile ette tahtmatust suhelda ja probleeme lahendada. «Ma saatsin 21. veebruaril minister Tõnis Lukasele kirja küsimustega, mis kriteeriumite alusel hakkab valitsus oma otsust langetama. Seda vastust ma ootan tänaseni,» nentis Toom. Mingisugustki vastust oodates pole Tallinn veel oma taotlusi ära saatnud, need pannakse posti ilmselt reedel.
Küsimusele, mis saab siis, kui luba ei anta, vastas Toom lühidalt: «Kohtusse läheme!»
Ta lisas, et selgus peaks saabuma 1. aprilliks, sest selleks ajaks peavad põhikooli lõpetajad otsustama, millisesse gümnaasiumisse nad lähevad. «Me loodame, et enne õppeaasta lõppu saabub ikkagi mingi selgus. Ja kui me saame eitavad vastused, siis ilmselt läheme kohtusse, sest need koolid ei ole võimelised tagama nõutavat eestikeelse õppe mahtu,» kinnitas abilinnapea.
Peamiseks põhjuseks eestikeelsele õppele ülemineku vastu on Toomi sõnul õpetajate puudus. Õpetajaid, kes on võimelised vene koolides aineid eesti keeles õpetama, polevat kusagilt võtta. «Tänase seisuga on Tallinnas kolm õpetajat, kes on võimelised õpetama eesti keeles geograafiat, mis on järgmisest aastast kohustuslik õppeaine. Ja eesti riik ei ole 20 aastat ette valmistanud erialaõpetajaid vene koolidele,» selgitas Toom viimasel linnavolikogu istungil. Eesti koolide õpetajad selleks ei sobivat, sest vene õppekeelega koolide spetsiifika ja metoodika olevat sedavõrd erinevad..
Siinkohal oponeeris abilinnapeale reformierakondlasest linnavolinik Kalev Kukk, kes on kirjutanud põhikooli geograafiaõpiku, mis on kasutusel nii eesti kui vene õppekeelega koolides. «Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kui räägitakse erinevatest metoodikatest geograafia õpetamisel eesti või vene keeles. Tean nii Saksa kui Soome geograafia õpetamise metoodikat ja tean ka eesti oma ning mina siin erinevust ei näe,» ütles Kukk ning lisas, et tema kirjutatud õpiku eesti ja venekeelse väljaande puhul ei nõudnud kirjastus küll mingeid erinevusi.
Toom ütles Postimehele, et loodab pisut ametisse astuvale haridusministrile, kuigi mõned Jaak Aaviksoo väljaöeldud mõtted tekitavat temas õudust. Samas pidas ta positiivseks seda, et Aaviksoo keeldus Vene gümnaasiumite teemat enne asjaga põhjalikumalt tutvumata kommenteerimast.
Abilinnapea sõnul oli linnavalitsusel plaan sõlmida kokkulepe Tallinna Ülikooliga või Tartu Ülikooliga, et Tallinn maksab kinni nende magistriõppe, kes on nõus tulema Tallinna venekeelsetesse koolidesse aineid eesti keeles õpetama.
«Aga see asi jäi pooleli, sest me ei saa praegu aru, kas riik võtab probleemi lahendamiseks midagi ette või mitte. Igatahes me andsime praegu riigile väga selge signaali: see asi ei toimi nii, nagu nad lootsid. Praegu oleks õige aeg kokku tulla ja arutada ja üheskoos väljapääsu otsida,» lausus Toom.
«Kui valitsuskoalitsioon lubab, et nad lisavad kõrgkoolidesse 3000 tasuta õppekohta, siis äkki leidub seal sada kohta ka nendele, kes läheksid tulevikus vene koolidesse eesti keeles tundi andma, sest selliste õpetajate ettevalmistamisega ei ole keegi ju aastaid tegelenud,» resümeeris abilinnapea.