Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Muinsuskaitse selts istutab Kaitseväe kalmistule lilli

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Edgar Kuusiku kavandatud mälestusehis. | FOTO: Pm

Täna kell 14.30 korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts käimasoleva muinsuskaitsekuu käigus iga-kevadised lilleistutamistalgud Tallinna Kaitseväe kalmistul.

Eesti Vabariigi suurimal sõjaväekalmistul puhkavate Vabadussõja sangarite kalmudele istutavad EMS vabatahtlikud, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased ja õpetajad siniseid ja valgeid võõrasemasid. Kalmistu ajalugu ning sealseid mälestusmärke tutvustab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

1994. aastal taastas Ühendkuningriik Kaitseväe kalmistul briti meremeeste matmisala. Hauatähiste taastamisega tegeles palju aastaid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit.

Alates 2009. aastast teeb Eesti Muinsuskaitse Selts aktiivset koostööd Tallinna linna, kaitseministeeriumi ja Eesti Sõjamuuseumiga, taastatud on kalmistu kunagised silmapaistvad ehitised: kalmistu kabel (2011), Edgar Kuusiku kavandatud mälestusehis (2012), mis kuni purustamiseni 1950. aastal oli Eestis ainuke tundmatu sõduri haud, I maailmasõjas langenud keiserliku Saksamaa eest langenud saksa sõjameeste mälestusmärk (2015), arhitekt Tiina Linna ja skulptor Rene Reinumäe kavandatud lendurite hauatähis (2015), kuhu on maetud 16 aastatel 1920–1945 Eesti Vabariigi kaitseväes teeninud ning kaks tsiviilelus surnud lendurit.

Taastamistööd on pooleli Eesti Kaitseväes teeninute ja siin oma viimase puhkepaiga saanute hauatähised. Originaaltähiseid on säilinud vaid 15. Aastate jooksul on taastatud 235 tähist 239 nimega, uusi haudu kaheksa nimega on juurde tulnud kuus ning Vabadussõja juhtide platsile on lisandunud üheksa kenotaafi. Kalmistule on maetud 46 Vabadusristi kavaleri, neist üks Soome Vabariigi kodanik.

Eesti taasiseseisvumise järel on kalmistule  ümber maetud  veel kaks kavaleri, neist kindralmajor Arthur-Aleksander Lossmann maeti 1998. aastal Vabadussõja juhtide matmispaika ümber Inglismaalt ning kolonel Peter-Eugen-Arthur von Buxhoeveden koos abikaasa Kiraga Saksamaalt 2014. aastal uuele matmisalale Männiku plahvatusohvrite matmispaigast kirdes.

Eesti Muinsuskaitse Selts ootab vabatahtlikke Kaitseväe kalmistu talgutele!

Tagasi üles