Mupo juht nimetas Rainer Vakra romude sildistamist valimispropagandaks

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra püüab leida linnapilti rikkuvate romude omanikke.
Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra püüab leida linnapilti rikkuvate romude omanikke. Foto: Rainer Vakra Facebook/kuvatõmmis

Tallinna sotsiaaldemokraatide juht Rainer Vakra on võtnud enda ülesandeks sildistada Tallinnas romusõidukeid ja maksta parteirahade eest iga teisaldamiseni viiva info eest sada eurot. Munitsipaalpolitsei ameti (mupo) juht Aivar Toompere hoidub Vakra tegevust kommenteerimast, märkides vaid niipalju, et tegu on selgelt valimispropagandaga.

Allikas: Rainer Vakra Facebook
Allikas: Rainer Vakra Facebook Foto: Rainer Vakra/Facebook

Võimalik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna linnapea kandidaat Rainer Vakra alustas esmaspäeval koos meeskonnaga Tallinnas romusõidukite sildistamist. Autodele kleebitud siltidega kutsub poliitik inimesi üles teatama, kes on auto omanik, et siis temaga ühendust saada ja romusõiduk utiliseerida. Iga teisaldamiseni viiva vihje eest lubab Vakra maksta sada eurot.​ Vihjetasu, mis viib reaalselt romusõiduki teisaldamiseni, maksab kinni sotside Tallinna piirkond.

Vakra ütles Postimehele, et tema meeskonda kuulub kümmekond vabatahtlikku ja praeguseks on nad sildistanud enam kui paarkümmend autot. «Töötame üle kogu linna,» märkis poliitik. Sel nädalal on neil plaanis jõuda veel näiteks Õismäele, Mustamäele ja Põhja-Tallinnasse. Romusid sildistatakse Vakra kinnitusel seni, kuni probleem on leidnud lahenduse.

«Oleme asja uurinud ja teinud kindlaks, et kohati on mupo asjaga tegelenud, aga nagu üldpilt näitab, pole suudetud asja kontrolli alla saada,» selgitas Vakra, et romusid vedeleb linnas ikka veel liiga palju.

«Meie eesmärk on need romud utiliseerida ja seeläbi vabastada parkimiskohti elanike jaoks,» lisas ta, et parkimiskohtade küsimus on üks valusamaid küsimusi Tallinnas. Tulevikus oleks tema sõnul vaja muuta seadusi nii, et ametnikel oleks suurem ja selgem õigus romusõidukite likvideerimiseks.

Ametnikud kaardistavad ja otsivad omanikke

Mida arvab Vakra tegevusest aga mupo juht Aivar Toompere? On ju linnapildi puhastamine romusõidukitest just mupo ülesanne. «Mina ei tahaks poliitikute valimispropagandat mitte kuidagi kommenteerida, just seda see on,» märkis Toompere, tuletades meelde, et poliitikud on ennegi kõiksugu asju teinud, näiteks asfaldiauke parandanud. «Selliseid asju tuleb ikka ette.»

Vakra ise ütles, et valimisreklaamiks võib kõike pidada. «Poliitikuna olen alati valijatega otse suhelnud ja leidnud võimalusi asju reaalselt muuta, mitte ainult rääkida,» märkis ta. Samas ei ole valimisreklaami tegemine praegu kuidagi keelatud – selline keeld saab alguse 40 päeva enne valimisi.

Vastuseks Vakra hinnangule, et mupo ei ole romude probleemiga piisavalt tegelenud ega seda kontrolli alla saanud, kostis aga Toompere järgmist: «Vakra arvas, et me ei tegele piisavalt ka prügimajandusega, aga kui ta meie käest arvud teada sai, siis see oli tema jaoks täitsa üllatus.»

Kuid tõepoolest, romud Tallinna linnapildis on probleem ning seda, et omanik on jätnud näiteks oma numbrimärkideta sõiduki tänava äärde või majadevahelisele parkimisplatsile, tuleb üha sagedamini ette. Näiteks Lasnamäel on praegu umbes poolsada sõidukõlbmatut sõidukit, mis seisavad parklas ja raskendavad teiste autoomanike parkimiskoha leidmist kodu lähedal.

Ka Rainer Vakra käis esmaspäeval oma abilistega Lasnamäel romusõidukeid sildistamas. Kuid samal ajal on Lasnamäel käimas ka aktsioon «Utiliseeri oma vana auto!», millega on igal sõidukõlbmatu auto omanikul võimalus kirjutada volitus munitsipaalpolitsei nimele ja tema sõiduk viiakse tasuta ära.

Toompere sõnul on selge, et romud linnapilti ei kaunista ning neist lahtisaamine on ka ameti prioriteet. Selle nimel, et romusõidukid linnapildist võimalikult kiiresti ära koristada, teeb mupo koostööd nii politsei- ja piirivalveameti (PPA) kui ka käitlusfirma Kuusakoskiga. Järgmine kohtumine sel teemal ametkondade esindajatega toimub juba varsti.

Igas linnaosas tegutseb üks, kaks või kolm mupo ametnikku, kes kaardistavad territooriumil olevad romusõidukid, ja igaühele neist on selge, kui palju neid on, millistel on peal kohtutäituri märked ja milliste sõidukite omanikke otsida tuleb.

Romusõiduki teisaldamine on tihti aga aeganõudev protsess, sest seadus kaitseb omanikku. Munitsipaalpolitsei saab vana auto ära viia ainult juhul, kui omanik on andnud selleks kirjaliku volituse. Samas ei ole paljude romude omanikke võimalik tuvastada. Probleeme valmistavadki Toompere sõnul näiteks romusõidukid, millel on peal kohtutäituri märked. «Need on peal päris paljudel sõidukitel ja meie ei tohi siis neid üldse puutuda. Oleme sel teemal ka kohtutäituritega suhelnud, aga nende jaoks on romud teisejärgulised.»

Sageli ei ole võimalik romu omanikku tuvastada, sest autot on korduvalt edasi müüdud, kuid maanteeameti registris pole sõiduk omanikku vahetanud. «Siinkohal kutsuksin inimesi üles, et pärast ostu-müügi tehingut saaks tehing vormistatud ka autoregistris. See puudutab lisaks romudele ka valesti parkijaid, sest on küll olnud juhtumeid, kus keegi on endale üllatuseks saanud postkasti trahvinõude, ehkki ta pole tegelikult juba aasta aega selle auto omanik olnud,» rääkis Toompere.

Milline on romusõiduk?

Siiski mitte iga sõiduk, olgu ta või aasta aega paigal seisnud, ei kvalifitseeru romusõidukiks. Tallinna linna heakorraeeskiri ütleb, et romusõiduk on sõiduk, millel puuduvad mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad, ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda. 

«Isegi kui autol pole rattaid all, ei tähenda see veel, et tegu on romuga. Võib-olla varastati rattad alt või on rehvivahetus pikale veninud,» märkis mupo juht, et seda on keeruline kindlaks teha. Seega, kui autol on numbrid olemas ja avariilised tunnused puuduvad, siis ei saa seda üldjuhul romuks pidada, sest kunagi ei või teada, kas selle omanik on näiteks haigestunud või võtnud ette pika reisi.

«Meie paneme eelkõige rõhku sellistele romusõidukitele, mis on muutunud juba ohtlikuks, näiteks kuskilt tilgub õli ja tegu on võimaliku keskkonnareostusega või sõiduki aknaklaasid on lõhutud, sest sellisena võib sõiduk saada laste meelisobjektiks, kuhu nad sisse ronivad ja end vigastada võivad,» selgitas mupo juht.

Nii mõnedki sõidukid on mupo teisaldanud ühte bussiparklasse, et oht likvideerida. Seal seisavad aga sõidukid, millega pole tegelikult mitte midagi peale hakata, sest omanikku leida ei suudeta. On ka ette tulnud, et omanik elab juba ammu välismaal ja teda tema vana auto saatus ei huvita. Arvelt maha võtta neid sõidukeid aga ei saa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles